Eesti satelliit on kosmoses: Mis saab edasi?

Esimese kahe ööpäeva jooksul laevad ESTCube-1 kuus päikesepaneeli satelliidi akusid, seejärel lülitub sisse põhisidekanal, mille kaudu Tartu lähedal Tõraveres asuv juhtimiskeskus saab satelliidiga ühendust hoida.

Tudengisatelliidi projekti juhendaja, Tartu ülikooli dotsent Mart Noorma sõnul tehakse põhisidekanali kaudu neljapäeval kõigis alamsüsteemides esmalt tarkvarauuendused. Alamsüsteeme on 10x10x10-sentimeetrise satelliidikuubiku sees peidus seitse. Nende hulgas näiteks see, mille ülesanne on määrata satelliidi asendit Maa orbiidil ja seda vajadusel muuta. Varustuses on pardakaamera ja pardaarvuti, süsteem Maaga side pidamiseks ning eksperimendimoodul, mis läheb käiku, kui ESTCube-1 asub täitma oma missiooni põhiülesannet – katsetama esmakordselt avakosmoses elektrilise päikesepurje tarbeks mõeldud traati ja kerimismoodulit.

Noorma sõnul on kõigis neis alamsüsteemides mitmeid uuenduslikke lahendusi, mille katsetamisele kuluvad satelliidi esimesed nädalad orbiidil.

Mai lõpust asub satelliit pildistama maakera ning pilte juhtimiskeskusse saatma.

Päikesepurje traadi ja kerimismooduli ning purje pingestamiseks mõeldud elektronkahuri katsetusteni on kavas jõuda juulikuus. Enne seda peab aga olema võimalik saada satelliidi pöörlemine orbiidil juhtimiskeskuse kontrolli alla, ka see töö on kavas veel mais.

Kõik ülesanded peaks Noorma sõnul olema täidetud aasta pärast, viimases järjekorras on kooliõpilastele mõeldud programm, kus lapsed saavad satelliidilt raadioühenduse teel fotosid tellida.

ESTCube-1 ei ole mõeldud jääma igaveseks Maa orbiidile. Kuigi 650 kilomeetri kõrgusel on Maa atmosfäär juba äärmiselt hõre, leidub seal siiski osakesi, mis tehiskaaslast pidevalt pisut pidurdavad. Selle tulemusel satelliidi kiirus langeb ning ta laskub maakerale lähemale. Umbes kahe-kolme aasta pärast peaks kuubik olema jõudnud nii madalale, et see põleb atmosfääri tihedamatesse kihtidesse laskudes ära.

Autor: Villu Päärt

Allikas: www.novaator.ee