Enam kui sada surnud tähte gravitatsioonilainete teleskoobiks muutnud astronoomid märkasid ulatuslikke aegruumivõbelusi, mida tekitavad ilmselt omavahel liituvad hiiglaslikud mustad augud. Leid kinnitab varasemaid teooriaid galaktikate kasvu kohta, ent võib pakkuda ka uut võimalust varajases universumis toimuva paremaks mõistmiseks, vahendab Novaator.err.ee.
Enam kui sada surnud tähte gravitatsioonilainete teleskoobiks muutnud astronoomid märkasid ulatuslikke aegruumivõbelusi, mida tekitavad ilmselt omavahel liituvad hiiglaslikud mustad augud. Leid kinnitab varasemaid teooriaid galaktikate kasvu kohta, ent võib pakkuda ka uut võimalust varajases universumis toimuva paremaks mõistmiseks.
Astronoomid suutsid Albert Einsteini rohkem kui saja aasta eest kirjeldatud gravitatsioonilained esimeste korda pildile püüda 2015. aastal. Sarnaselt tiigil sibavatele putukatele tekitavad liikudes laineid kõik massiga kehad. Vee asemel panevad need lainetama aegruumi enda. Enamasti on kehad aga kaugelt liiga kerged, et neid oleks võimalik märgata inimeste käsutuses oleva tehnikaga. Nõnda nägid astronoomid toona kahe musta augu surmaspiraali. Päikesest kümneid kordi suurema massiga kehad tekitasid võbelusi, mida oli võimalik registreerida rohkem kui miljardi valgusaasta kaugusel.
Avastuse juures mängisid võtmerolli ülitäpsed laseritel põhinevad detektorid. Observatooriumite täpsus on võrreldav sellega, et Päikesesüsteemi lähima tähe kaugust mõõdetaks juuksekarva täpsusega.
Loe täispikkuses artiklit lehelt Novaator.err.ee.
