Sageli sunnib elu ise meid harjunud mustritest (mugavustsoonist) välja ja mustast uksest sisse. Kui see juhtub, on kaks võimalust: hakata vastu või astuda tagasi vaatamata edasi. Olen aru saanud, et kui elu ise sunnib muutustele, on vastu seista alati valusam.
Seda näitas lihtne lugu, mis juhtus mõne aasta eest mu pojaga. Ühel päeval tuli ta minu juurde, väike pind sõrmes. Võtsin pintsetid ning selgitasin, et pind tuleb välja tõmmata. Poiss aga kartis. Pool tundi püüdsin veenda, et ta paigal püsiks, kuid lõpuks pidin teda lihtsalt kinni hoidma, et pind välja tõmmata.
Hirm tekitas ebaproportsionaalselt suure vastuseisu suhteliselt väikese probleemi ees. Asi oleks võinud kergelt laheneda; kuid hirm tekitas vastupanu, valu ja traumat, nii et väikesest seigast sai lausa draama. Täpselt sama lugu on perekondlike käitumismudelitega, millest hoiame kinni ega taha loobuda. Vältimatut eemal hoida püüdes kardame ebamugavust, tekitame endale suuremat valu.
Tuleks mõista kõige olulisemat tõsiasja: haiged käitumismudelid on tavaliselt seotud tuttavate mugavustsoonidega. Oleme ebameeldiva rutiiniga nii harjunud, et lausa klammerdume selle külge. Valime pigem valu, sest tundmatus võib olla veel hullem. Nii klammerdumegi halvema olukorra külge, pannes muutustele vastu, sest ebamugav on nii mugav – tõeline paradoks!
Osa inimesi ei tunne ennast hästi ka siis, kui saavad soovitu kätte, sest hästiolemine pole tuttav. Kui aga tõesti tahta unelmate täitumist, tuleb mugavustsooniga hüvasti jätta.
Otsi mugavust oma minevikust
Kavatsedes tervenemise eesmärgil mugavustsooni piire laiendada, oleks hea alustada perekonna ajaloost. Sa tead nüüd, et negatiivne käitumine tuleb sageli perekonna traditsioonidest, kuid tõsi on seegi, et sama kehtib ka positiivse käitumise kohta. Oma tausta uurimine võib olla valus, kuid ka tervendav. Perekonna mineviku uurimine toob lohutust paljudele, kes kasutavad seda tunnet ära, et murda välja ohtlikest negatiivsetest tsüklitest.
Perekonnaloo teadmine aitab mõista, kuidas sa siia maailma tulid, ning hoida sidet oma perega. Selline uurimus loob võimsa ühtsustunde eri põlvkondade vahel.
Pereloo uurijad kogevad suurt rõõmu ja rahuldust, avastades nende nimesid ja lugusid, kes olid enne meid. Mõnikord avastatakse uurimise käigus kuulus sugulane, sagedamini aga jutustavad leitud lood rasketest aegadest. Saades esivanematest rohkem teada, leiavad nad tee meie südamesse ning me kogeme ühtekuuluvustunnet. Paljud väidavad, et kogevad vaimset kasvu, hakkavad mõtisklema elu üle pärast surma ning võimaluse üle kallite inimestega teisel pool taas kokku saada.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Rebecca Linder-Hintze raamatust „Tervenda oma suguvõsa mustreid ja perekonna lugu“.
