Viktoria Raidose raamatu “Esivanemate pärand” toimetaja Inge Pitsner soovitab: “Kui minult küsitaks, kes on selle raamatu sihtgrupp, siis ma vastaks nõnda: “Kõik inimesed, kellel on suguvõsa. Seega kõik inimesed, sest kõigil on suguvõsa.” Minu kasvamise kodus on esivanemate meelespidamist oluliseks peetud, samuti usutud seda, et esivanemate vaimud või hinged võivad elavate ellu sekkuda. Võimsa selgeltnägija Viktoria Raidose raamat ainult kinnitab seda, mida ma lapsepõlves vanaemalt ja nüüd ka emalt kuulnud olen. Kuidas ja kas meie esivanemad meid aidata saavad või mis põhjusel meie ellu sekkuda võivad, selle kohta annab Viktoria Raidos usutava ja muljetavaldava pildi.”
Esimene suguvõsas
Suguvõsa on tasakaalustav jõud. See on vundament, millele on võimalik midagi rajada, millest saab kinni hoida ka kõige tugevamate vapustuste ajal. Kuid suguvõsa sellel omadusel on ka oma ebameeldivad küljed. Üheks taoliseks võib olla see, et tegelikult ei taha suguvõsa ise kuigivõrd muutuda ja suhtub suure usaldamatusega igasugustesse uuendustesse. Ta tahab lihtsalt jätkata seda, mis on olemas.
Kui suguseltsi kõigis põlvkondades on olnud alkohoolikuid, siis on ka suguvõsa vaim ise alkoholiaurudest kaunikesti küllastunud. Kui siis üks järeltulijatest äkki otsustab, et temast nüüd küll ei saa oma raiskuläinud vanaisade sarnast ning hakkab harrastama ja propageerima tervislikku eluviisi, on üsna tõenäoline, et suguvõsa ei suhtu temasse kui päästjasse, vaid kui reeturisse, sest sel viisil näitab too isik välja halvakspanu oma esiisade vastu. Ja võimalik, et suguvõsa mitte ei aita, vaid hoopis segab teda. Samuti on võimalik, et selle inimese lapsed või lapselapsed ei jätka tema rida, vaid seda ebatervislikku, mis oli enne teda. Selles mõttes on esimese roll suguvõsas üsna kaksipidine. Ühelt poolt on suguvõsa paremaks muutmine suurepärane ja igaüks meist peaks seda tegema. Teiselt poolt ei ole see sugugi alati lihtne ja mõnikord on selle vastu just hõimu vaim ise.
See on ka üks põhjusi, miks on oluline oma põlvnemist hoolikalt ja põhjalikult uurida. Suguvõsa vaim on paljuski see, mida meie temast arvame. Elavate poolt unustatud esivanematel pole peaaegu mingit võimalust oma järeltulijaid mõjutada, neid aidata, oma energiaga toita ja kogemusi edasi anda. Esivanemate seitsmes põlvkonnas on kokku 126 inimest. Veider oleks eeldada, et eranditult kõik käituvad ühtemoodi. Tõenäoliselt oli nende seas vähemalt üks, kes nagu sinagi polnud rahul suguvõsa stsenaariumiga ja üritas seda muuta. Võimalik, et seeme, mida ta üritas idanema panna, ei andnud loodetud vilju ja tulemusi, kuid see ei tähenda, et see seeme hukkus. Ja kui see tõesti ka mädanes, muutis see pinnase vähemalt natukegi viljakamaks ja uue seemne jaoks valmis. Seetõttu uuri oma sugupuud hoolikalt, leia vaimu poolest lähedane esivanem ja saa tema mõttekaaslaseks. Jätka tema rida.
Suguvõsa vaimu jaoks on väga tähtis, et järeltulija justnimelt jätkaks ühte tema liinidest. Suguseltsi toest ja abist ei tohi keelduda, lootes ainult omaenda jõule. Kui järeltulija vastandab ennast kõigi oma esivanematega, tajub hõimuvaim seda solvanguna, ja selliselt toimimiseks on vaja väga kaalukaid põhjuseid. Tavaliselt on inimese veendumus, et tema üksi üritab muuta midagi, mis on kestnud sajandeid, pigem psühholoogiline aisting, mis on seotud asjaoluga, et ta ei tea, kelle rida ta jätkab, kuna tema perekonnas polnud kombeks esivanematest rääkida. See mitteteadmine aga jätab ta ilma suguvõsa toetusest ja jõust.
Tulles tagasi alkoholismi teema juurde: loomulikult pole selle probleemi ilmnemiseks vaja, et eranditult kõik esivanemad oleksid alkohoolikud, piisab ka mõnest lähemast esivanemast, kellel on joomisega probleeme. Isegi sel juhul on järeltulijal keeruline sündmustikku muuta ja mitte alistuda kiusatusele. Ta tunneb, et temast peab kindlasti saama suguvõsa esimene tugev inimene ja psühholoogiliselt see nii ka on, kuid tegelikult lülitab ta suguvõsa energiavoo lihtsalt mõne teise, tervislikuma liini peale.
Mõnikord tuleb inimene suguvõssa, et saada selle õpetajaks. Väga oluline on olla tark õpetaja, kes ei eita tegelikkust ega vastanda end sellele, vaid kujundab ümber. Lugupidav suhtumine oma esiisade tegelikkusesse ja nende saatusesse on väga tähtis. Esimene suguvõsas on see, kes kujundas ümber need eripärad, mis olid suguvõsas enne teda, või mõtles välja ootamatu viisi nende kasutamiseks või rakendas neid tema kaasaja tingimustes. Pole kuigi tõenäoline, et suguvõsas ei ole olnud ühtegi karsket inimest. Kuid näiteks suguvõsa esimeseks arvutispetsialistiks saada on täiesti võimalik lihtsalt seetõttu, et varem ei olnud arvuteid. Ilmselt aga olid mõned eeldused selliseks tegevuseks siiski olemas.
Kui juhtub nii, et sinust saab tõesti milleski oma hõimu esimene ja sa ei leia kõigi oma esivanemate hulgast kedagi, keda oma mõttekaaslaseks nimetada, siis jääb üle vaid loota, et selleks saab keegi sinu järeltulijatest, kes jätkab sinu tööd ega lase sellel unustuse hõlma vajuda. Ärgem unustagem, et iga inimene, kellel on järeltulijad, on automaatselt nende esivanem. Seitsme põlvkonna järel saab sinust endast suguvõsa sümboolne asutaja ja sul on suur mõju oma järeltulijate saatusele. Pea oma elu elades meeles, et iga sinu tegevus võib tulevikus vastu kajada nende inimeste rõõmudes või hädades, kes elavad pärast sind.
Katkend on pärit peagi kirjastuselt Pilgrim ilmuvast Viktoria Raidose raamatust ” Esivanemate pärand”. Raamatut saab ette tellida kirjastuse Pilgrim kodulehelt: Pilgrim.ee
“Esivanemate pärand” on Venemaa telesaate “Selgeltnägijate tuleproov” (“Битва экстрасенсов”) 16. hooaja võitja Viktoria Raidose kauaoodatud raamat, mis räägib sellest, kuidas kaugete esivanemate teod mõjutavad ka meie saatust. Ühtlasi vastab ta kõige tähtsamale küsimusele: kas on võimalik muuta seda, mis on sõna otseses mõttes “saatusest määratud”.
Oskus vigadest õppida ja paremaks saada põhineb nii bioloogilisel kui ka vaimsel arenemisel. Teadlik tähelepanu oma elukäigu vastu on siin inimesele üheks kõige olulisemaks abivahendiks. See on tähtis ka oma põlvnemise suhtes: lähimad esivanemad mõjutavad meid iseenesest ja et selle toimet kuidagi muuta, tuleb sellest esmalt aru saada, kuid kaugete esiisade mõjutusi ja võimalikku toetust on pea võimatu tunnetada ja vastu võtta ilma teadmisteta nende saatuse ja nende endi kohta.
Õigeks tegutsemiseks on harilikult vaja mõista seda, kes me oleme ja kus asume. Viktoria Raidos on veendunud, et enamjaolt tuleb see mõistmine oma suguvõsa ja esivanemate tundmisest. Jõud, mida antakse sajandite jooksul põlvest põlve edasi ning mis peitub meie füüsises ja psüühikas, võtab kuju teatud sündmustes, mis mõjutavad ka meie elu.
Kui õpime neid nägema ja muutma, õpime muutma ka oma saatust.
Oled oodatud Viktoria Raidose raamatu esitlusele ja seminridele:
13. septembril, kell 18.00 raamatu “Esivanemate pärand” esitlus T1 Mall of Tallinn, Raamatukodu poes (üritus on tasuta)
14. septembril, kell 17.00 seminar “Raha räägib minuga” hotellis The Centennial. Pileti hind kuni 1. septembrini 375.-, septembris 400.-
15. septembril, kell 17. 00 seminar “Armastus, suhe või maagiline efekt” hotellis The Centennial, Pileti hind kuni 1. septembrini 375.-, septembris 400.-
