Tõelist õnne pakub rõõm terviklikkusest ning terve abielu on isikliku terviklikkuse tulemus. Kes lahutusest mõtleb, peaks kõigepealt mõtlema enese tervendamisele ning alles siis kaasa poole vaatama.
Et paremini mõista, kuidas soovitut saavutada, tuleb kõigepealt selgesti mõista oma alateadlikke kavatsusi ja delikaatseid isiklikke vajadusi. Väga raske on saavutada stabiilsust, kui ise kindlalt ei tea, mida tahame, või kui oleme sisemise konflikti küüsis mõne hirmu tõttu, mille omandasime lapseeas. Arusaamade taga peituvad paljud mured ja hirmud, mis võivad maksma minna lähedase suhte, kui me ei julge neid lähemalt uurida.
Teekond:
1. Arusaamine, mida perekond väärtustab või ei väärtusta, aitab märgata, milliseid ahistavaid müüte võid olla pärinud. Teades nende väärtushinnangute mõju oma arusaamadele, oskad paremini ridade vahelt lugeda ja kuulda, milliseid peidetud sõnumeid saadad sina teistele ja milliseid saadab su perekond sulle.
Küsi endalt:
• Mida ma teiste juures kritiseerin? Kas seda, kuidas nad välja näevad, riietuvad, millises kodus elavad, millist tööd teevad, nende ühiskondlikku positsiooni, usku? Pane ausalt kirja, mida sa salaja arvustad inimeste juures, kellega iga päev kokku puutud. Me ei taha eriti tunnistada, et aeg-ajalt lipsab peast läbi kriitilisi mõtteid. Ometi aitab vaid ausus ebatervetest käitumisviisidest vabaneda.
2. Järgmiseks pane kirja, kust sinu arvates kriitilised hinnangud pärinevad. Kas nõnda arvasid ka su isa, ema, vanavanemad või teised sugulased?
Kui sa arvad, et oled ise kriitilise hoiaku autor, küsi endalt:
• Millal, kus ja miks valisin just sellise hoiaku? Võib-olla otsustasid lapsena, et paksud on halvad ja peenikesed head; või võtsid pähe, et raha on kas halb või hea. Võta järelemõtlemiseks rahulikult aega ning küsi endalt:
• Kas tegin selle järelduse ajal, kui tundsin end ebakindla või väärtusetuna? Kui jah, siis mõtle selle üle, mida sa tol ajal kõige enam kartsid.
3. Võta ette oma pere tõekspidamiste loetelu ja mõtle, kas nende tõekspidamiste tekkimise põhjus oli mõni hirm. Näide: oletame, et su ema tajus, et isa ei hoolinud temast. Ta oletas, et selle põhjus oli tema ülekaalulisus. Saledus sai talle kinnisideeks, niisiis tegi ta sulle selgeks, et head inimesed on saledad ja halvad inimesed paksud. Lõpuks hakkasid pakse inimesi hukka mõistma.
Selle näite kohaselt kujundas su arusaama ema hirm tõrjutuse ees. Ta küll õpetas sind muretsema liigse kaalu pärast, kuid tegelik, varjatud hirm oli hüljatud saada. Selline arusaam võib tekitada pettekujutluse, et saledus teeb inimese korralikuks. Pettekujutlusi saab paljastada uurides, millised hirmud peituvad kriitiliste hinnangute taga.
Meil kõigil tuleb loobuda ühest või teisest enda juures, et teadvuse piire avardada ning uusi asju mõista. Kui me loobuda ei taha, hakkame (ja ka meie pere) elama igaveses küünlapäevas. Kuid muutuste valem on nii lihtne – õpi, miks on elus muudatuste tegemine nii raske. Miks me ei tegele usinalt info omandamisega, ei püüa enda kohta rohkem teada saada ega ürita sügavale oma hinge vaadata, et suudaksime midagi uut luua? Miks suurem osa meist elab justkui mingis vanas telefilmis ega pääse iialgi samast episoodist kaugemale?
Esimene põhjus on kahtlemata see, et muutused pole iialgi mugavad. See tähendab lahkumist emotsionaalselt turvalisest pesast, hirmude ning kannatuste vabaks laskmist. Enesest teadlikuks saamine nõuab mõistmist, mis meile hirmu teeb, minevikku vaatamist ning valu tunnistamist. Carl Jung on öel nud: „Vaim avardab kasvades teadvuse piire ning iga samm edasi on raske ja valuline saavutus.“
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Rebecca Linder-Hintze raamatust „Tervenda oma suguvõsa mustreid ja perekonna lugu“.
