Arusaamatuste tekkimine suhetes on peaaegu et vältimatu, eluterve ja normaalne. Meil kõigil juhtub seda. Sellised suhted, kus osapooled võivad olla eriarvamusel, teades samas, et ollakse siiski alati ühel ja samal poolel, ongi ühed tugevamad. Samas on oluline vahet teha peagi ununevatel pisinääklustel ja suuremal tülil, mis ikka ja jälle uuesti üles kerkib, ilma et lahendust saaks.
Kui konfliktid on saanud harjumuspäraseks, on aina raskem arusaamatusi lahendada ja ka depressioongi on kergem tulema. On üsnagi tavaline, et depressioon võib hakata mõjutama su kõiki suhteid. Inimeste seltskond ei paku sulle enam rõõmu ja sa oled sagedamine ärritunud ning pinges. Sa ei ole ka väga motiveeritud lahendama tekkinud probleeme ning sulle võib tunduda, et isegi kui püüaksid, ei suuda sa ikkagi midagi ära teha. Kui sa jääd kinni sellesse konfliktide nõiaringi või siis kibestud, avaldab see peagi mõju sinu meeleolule ning ilmnema hakkavad depressiooni sümptomid.
Pidevad riiud lähedase inimesega või vihane vaikimine võivad põhjustada unetust, keskendumisraskusi, hajameelsust ja muuta su kurvaks, õnnetuks, ärevaks ning lootusetuks.
Roisin
Roisin on kuuteistkümneaastane ja ta on tagasi koju ema juurde tulnud. Talle ei meeldi see ja ta tahakski jääda elama oma tädi ja tädilaste juurde, kus ta elas kogu eelneva kuu. Ta läks oma tädi juurde peale seda, kui riiud emaga muutusid nende mõlema jaoks talumatuks. Eelmisel nädalal leidis ema ja tädi vahel aset suur sõnavahetus, mille tagajärjel nad enam ei suhtle ja ema nõudis, et Roisin tuleks koju tagasi. Roisin oli kurb ja väga vihane ema peale, kuna tal nagu polekski enam oma elu kohta mingit sõnaõigust.
Kuidas reageerimise asemel vastata?
Enne, kui tõttad lahendama oma suhetes olevaid konflikte, on väga oluline aru saada, milline vahe on vastamisel ja reageerimisel.
Meie reaktsioone juhib emotsionaalne aju. Teame, et enamuse ajast suudad sa teha suurepäraseid otsuseid nagu ka kõik teised noored, aga võib-olla oled tähele pannud, et mõnikord kipud sa üle reageerima just oma sõprade või teiste inimeste läheduses siis, kui see olukord on sinu jaoks emotsionaalses mõttes laetud. Loomulikult lahvatabki nendes olukordades konflikt kergemini kui muidu.
Sa pole selles süüdi ning see olukord paraneb, kui ühendused sinu planeerimise ning mõtlemisega tegeleva ajuosa ja emotsionaalse keskuse vahel efektiivsemaks muutuvad, aidates sul seeläbi enne reageerimist oma tundeid kontrollida.
• Reaktsioone ongi raske kontrollida, kuna need sõltuvad ajus olevatest ühendustest, neid mõjutavad eelnevad kogemused, instinktid ja harjumused, mitte niivõrd mõtlemine ja planeerimine. Emotsionaalne plahvatamine ebaausa kohtlemise peale on harva ette planeeritud ja seda ongi raske tagasi hoida.
• Reaktsioon on oma olemuselt impulsiivne ja tavaliselt ei arvesta ei hetkeolukorra ega ka pikemaajaliste tagajärgedega.
• Olukorras, mis on pannud sind reageerima, on väga raske mõelda teisele inimesele, kuna su enda tugevad emotsioonid haaravad kogu su tähelepanu.
Erinevalt reageerimisest on vastamine aga tahtlik protsess, mis vajab aega ja peegeldab sinu poolt tehtud valikuid. See hõlmab endas alljärgnevaid asju.
• Nii suurema plaani kui ka detailide nägemine. Vaidluse ajal ei pruugi sa näha enam suuremat plaani, mis aitaks sul kõnealust juhtumit mingisse konteksti paigutada. Kui sa aga suudad astuda sammukese eemale, et mõelda korraks selle üle, kui tavapärane või ebatavaline tekkinud olukord on, oskad ka paremini otsustada selle üle, kuidas peaksid reageerima.
• Eesmärgile keskendumine. Hetkeimpulsi ajel on kindlasti kiusatus hakata teisega võistlema, näiteks tehes sarkastilisi kommentaare või püüdes saada vaidluses endale viimast sõna. Kahjuks viimane sõna selles vaidluses võib osutuda esimeseks juba uues tülis. Kui sinu peamiseks eesmärgiks on siiski sellest konfliktimustrist vabaneda, siis pead siinkohal aja maha võtma, et läbi mõelda, mida öelda ja kuidas kiusatusele vaatamata jätta ütlemata sellised asjad, mis vaidlusele ainult hoogu juurde annavad. Niiviisi saavutad üürikese võidurõõmu asemel pikaajalist kasu.
• Heade otsuste tegemine. Sul on igas olukorras võimalik alati ise valida, kuidas sa reageerid – muidugi ei pruugi see alati lihtne olla. Rahulikult erinevaid variante kaaludes on sul võimalik arvestada nii konteksti kui ka pikaajaliste plaanidega.
Tülile reageerides on tõenäoline, et kinnistad seda destruktiivset mustrit edasi, kuid vastates tekib alati võimalus nende ebatervete käitumismustrite muutmiseks ja elutervemate loomiseks. Vastamise puhul on olemas valikud, mis reaktsiooni puhul puuduvad. Käesolevas peatükis vaatlemegi seda, kuidas vähendada oma reageerimist ja valmistuda pigem vastamiseks.
Roisin
Kui Roisin elas ema juures, siis enamjaolt kippusid nad vaidlustes pigem reageerima, mitte teineteisele vastama. Mõlemal oli tunne, et teine ei mõista teda ja nad võistlesid pidevalt üksteise tähelepanu pärast, aga samas ei olnud kumbki valmis teist ära kuulama. Kui Roisin ei suutnud tüli taluda, hakkas ta asju loopima ja ennast vigastama, kratsides oma käed verele. Ta ei mäletanud enam, kuidas selline käitumine alguse sai, aga kui tal oli olnud tunne, et ta aju plahvatab, siis oli käte kratsimine pakkunud mõneks minutiks leevendust ja peagi sai sellest harjumus. Kui ta asju loopis, karjus ema veelgi kõvemini ja ta isegi ei märganud, et Roisin käsi kratsis – või kui ka märkas, siis ei öelnud ta ikkagi midagi. Roisini üllatas, kuidas ta tädi ehmatas, kui ta tema katkikratsitud käsi nägi. Ta palus Roisinil istet võtta ja rääkida, miks ta seda teinud on ning ta ei suutnud kuidagi aru saada, kuidas võib selline asi üldse leevendust pakkuda. Roisinil oli raske sellest rääkida ja koos leppisid nad kokku, et järgmine kord, kui ta hakkab endale taas viga tegema, räägib ta enne sellest oma tädiga ja nad püüavad leida mõne teise lahenduse. Roisin ei suutnud ka edaspidi end alati kontrollida, aga mõnikord see õnnestus. Teda aitas ja rahustas kõige enam teadmine, et tädi on temaga ja isegi kui ta ei oska midagi öelda, on ta alati valmis teda kallistama. Ta ei olnud juba väga kaua aega niimoodi oma emaga rääkida saanud ja tädiga suhtlemine pani teda taga igatsema aega, kui ta seda veel suutis.
Vali välja üks suhe, millele keskendud
Üldjuhul on rohkem kasu, kui keskenduda ühele kindale suhtele. Ja seda üsnagi praktilistel põhjustel, kuna sul palutakse detailselt analüüsida suhtes toimuvat ja seda on märksa raskem teha, kui mõtled korraga mitme erineva suhte peale. Omandatud oskusi saad sa loomulikult rakendada hiljem kõigis oma suhetes, kuid neid oskusi on kergem õppida, keskendudes esmalt ainult ühele konkreetsele suhtele.
Ühe juhtme vabastamine aitab lahti saada ka kõiki teisi. Isegi kui sul on kohe selge, millise suhtega pead tegelema hakkama, võib siiski raske olla aru saada, kust siis täpsemalt tuleks alustada. Suhte uurimine võib ka muret tekitada, kuna sa ei tea veel täpsemalt, kuidas seda muuta ja kardad, et vajud taas lootusetusesse. Kuid sa oled läbi käinud juba pika tee ning see näitab, et oma sisimas sa siiski loodad jõuda positiivse tulemuseni. See kõik on normaalne. Takerdudes korduvatesse mustritesse, lülituvad nii meie probleemilahendusoskused kui ka loovus omamoodi autopiloodile ja isegi väga ilmsed lahendused võivad jääda sellises olukorras kahe silma vahele. Selle peatüki harjutuste eesmärk on panna sind taas oma kujutlusvõimet kasutama, et saaksid selle abil astuda sammukese lähemale ka reaalsele tegutsemisele.
Hetkel on sul kindlasti mitmeid suhteid, milles jõudude vahekord võib olla ebavõrdne, nagu näiteks läbisaamine vanemate, hooldajate või õpetajatega koolis. Sa võid allasurutud olla ka suhetes omaealistega, näiteks kui sind kiustakse. Võib-olla kohtlevad täiskasvanud sind ikka veel väikse lapsena ja see põhjustab probleeme. Kiusajad püüavad sind samuti maha teha. Samas oled sa noor täiskasvanu, kellel on oma vaated elule, oma ideed ja oma seisukohad ja kui sind ümbritsevad inimesed ei suuda kõigi nende sinus toimuvate muutustega sammu pidada ja neid aktsepteerida, siis võib juhtuda, et nad ei lase sul teha, mida sa tahad.
Teinekord võib asi olla aga hoopiski vastupidine – sinult oodatakse liiga palju veel enne, kui oled valmis kandma täiskasvanute maailma vastutust ja sul ei lasta omas tempos areneda. Ka täiskasvanud ning eakaaslased peavad kohanema kõigi nende muutustega ja osadel õnnestub see pareminikui teistel.
Teise inimese abi kasutamine
NIT-i (noorte interpersonaalne teraapia) puhul pole tegemist individuaalteraapiaga, sest see toimib kõige paremini, kui ka teised teavad su eesmärke ning ühtlasi aitavad sul neid ka saavutada. Eriti palju on sellest abi sellisel juhul, kui püüad lahendada lähedasega tekkinud tüliküsimusi. NIT-i harjutuste abil hakkate tekkinud probleeme mõistma, mis on aluseks, et neile parim lahendus leida. Käesoleva peatüki harjutused on palju efektiivsemad, kui mõlemad osapooled need läbi teevad, aga kuna see pole alati võimalik, siis võid alustuseks teha neid läbi oma NITi-meeskonnaga. Loe NITi kohta lisa SIIT.
Niipea kui võimalik, kaasa ka teine osapool. Juhul, kui sind kiusatakse või hirmutatakse mingil moel, siis on oluline enne probleemi kallale asumist paluda endale appi inimesi, kes saaksid sind toetada ja vajadusel ka kaitsta.
Raskused suhetes saavad alguse erinevatel põhjustel, aga kui need muudkui korduma kipuvad, siis tõenäoliselt mängivad mõlemad osapooled selles oma rolli. Täiesti võimatu on üksinda millegi üle vaielda. Näiteks kui sina norid tüli, aga teine ei võta vedu, siis lõppeb vaidlus peagi; või siis näiteks pingutad sina kõigest väest, et riidu lõpetada, aga kui teine sellest väljagi ei tee, siis lööb tüli peagi uuesti lõkkele. Kõik, kellel on kas väike vend või õde, kes kuidagi järgi anda ei taha, teavad hästi, millest jutt käib! Kellegagi riieldes tundub meile, et ta kohtleb meid halvasti ja see tekitab meelehärmi. Tekib kiusatus süüdistada teda, et tema tekitas su halva enesetunde.
Kui oled depressioonis, siis tunned ilmselt ennast suure süüdlasena ning võtad ka kergemini vastutuse enda kanda, süüdistades kõiges liigagi sageli just ennast. Sõltumata sellest, kas süüdistad teist või tunned end süüdi, pole see pinnas lahenduse leidmiseks. Selle asemel et süüdistada ennast või teisi, oleks vaja püüda aru saada, miks see vaidlus lõppeda ei taha ning võtta siis olukorra muutmiseks midagi ette.
• Kas oled sellele inimesele, kellega tülis oled, rääkinud, et põed depressiooni ja et sa tahaksid teie läbisaamist parandada, kuna see aitaks ühtlasi parandada ka sinu enesetunnet?
• Allpool on mõned mõtted, kuidas seda vestlust võiks läbi viia. Tegemist on väga olulise vestlusega. Vaadakem hetkeks, mille poolest see nii tähtis on. Depressioon ja suhteprobleemid käivad käsikäes. Sa pole süüdi, et sul depressioon on, kuid nii sina ise kui ka need inimesed, kellega suhtled, on nii või teisiti sellest haigusest mõjutatud ja üks võimalustest, kuidas sellele haigusele vastu astuda, on seda teadvustada.
Mida paremini mõistad depressiooni mõju enesele, seda lihtsam on ka suhtlemises muutusi läbi viia. See kehtib ka teiste inimeste kohta, eriti selle inimese kohta, kellele hakkad siin peatükis keskenduma. Mõistes depressiooni olemust, mõistab ta, et probleem ei seisne sinus, vaid pigem selles haiguses, ja selle asemel et sinu probleeme süvendada, võib temast saada hoopiski sinu meeskonna liige, kes aitab sul tervenemise suunas liikuda. Suhete parandamisest on kasu mõlemale osapoolele ja sinu puhul aitab see ka depressiooni vähendada.
Nippe olulise vestluse pidamiseks
• Ajastus. Püüa leida mõlemale osapoolele sobiv aeg ja koht, kus teid ei segata. Seda vestlust tuleks sul ette planeerida, et sa teist oma rääkimissooviga ootamatult ei ehmataks ning teil mõlemal peaks olema piisavalt aega, et jõuaksite rahulikult olulistest asjadest rääkida.
• Sisu. Enne vestluse alustamist tee endale selgeks, mida tahad teisele inimesele öelda. Kui mõtled, et küll ma rääkimise käigus vaatan, siis ütled tõenäoliselt seda, mis esimesena pähe kargab, unustad olulise ja lihtsalt tekitad segadust.
• Vajadusel tehke vestluses paus. Võib juhtuda, et üks teist või et te mõlemad ärritute või vihastate selle vestluse käigus. Leppige juba eelnevalt kokku, et sellisel juhul võtate aja maha, et rahuneda ja jätkate vestlemist alles siis, kui suudate jälle end selgelt väljendada ning teist rahulikult ära kuulata.
Pidage meeles, et see tähendab edasilükkamist, mitte ärajätmist. Jätkake seda vestlust kindlasti hiljem, kas siis paari minuti või tunni või päeva pärast ja pidage sellest plaanist ka kinni.
• Edasine suhtlemine. Arutlege kõneldud teemade üle mõne aja pärast uuesti, kui teil mõlemal on olnud aega nende üle mõelda. Pea meeles, et hea kommunikatsioon on protsess, mitte ainult üks vestlus.
Vaata ära ka lühifilm, mille leiad SIIT.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Roslyn Law raamatust “Kuidas aidata depressioonis noori”.
Teismeliste ja noorte depressioon on tõsine probleem, mis võib kõige kurvemal juhul lõppeda ka enesetapuga. Et vanemate ja noorte kontakt on kahjuks vahel kehvavõitu, on vajalik iga raamat, mis on suunatud eelkõige noortele endile. Roslyn Law „Kuidas aidata depressioonis noori?” on väga praktiline ja hea selge struktuuriga lugemine. Selles on pikemaid tekste, mis aitavad ennast ja oma muresid analüüsida. Jagub konkreetseid nõuandeid, näiteid ja soovitusi YouToube’i videotegi vaatamiseks. Erilist rõõmu valmistab aga autori lähenemisnurk – oma muredega toimetulekus ei peaks noored (tegelikult mitte keegi) olema üksi, tuleb otsida abiväge.
Õigupoolest ei pea selle raamatu lugemiseks olema ei noor ega depressioonis, sest selles on väga kasulikke mõtteid kõigile, kes aeg-ajalt oma elu ja suhete sasipundardega hädas on.
Kätlin Konstabel
psühholoog, paari- ja pereterapeut
