Märkamine ja vaikus
Eestlased on õnnelikud inimesed, sest oleme ümbritsetud parkide, metsade, rabade, järvede ja jõgedega. Looduses liikumine on üks olulisemaid tegevusi vaimse ja füüsilise tervise tasakaalu jaoks. Paljud käivad looduses trenni tegemas, pühendudes parema füüsilise vormi saavutamisele. Looduses käimist võib kasutada ka rahunemiseks, mõttetulva vaigistamiseks, lahenduste leidmiseks.
Loodus on parim koht kohalolu harjutamiseks. Tasub võtta hetki peatumiseks, et teadlikult jälgida puid, põõsaid, lilli – nende kuju ja värvi. Nuusutada looduse lõhnasid. Kuulatada looduse helisid – tuule sahistamist okstes, vee tilkumist, linnulaulu. Lihtsalt vaadelda ja teadvustada ümbritsevat ilma hinnanguid andmata. Lastele meeldib väga vaadelda putukate liikumisteekonda, korjata oksakesi, katsuda sammalt, uurida puukoort. Käbidest, tammetõrudest, lehtedest ja oksakestest saab luua metsa alla kujundeid ja pilte, ehitada torne ja onne. Õhutage last fantaasiat kasutama ja tehke koostööd. Kallistage puid, toetage seljad vastu puud ja tunnetage teadlikult puu ajatut tarkust ja rahu. Ja oletegi kohal:) See on parim loomulik viis kohalolu harjutamiseks, pealekauba tasuta ning piiranguteta. Tore on leida lemmikkoht looduses, kuhu on hea naasta, kui vajad rahustavat ja turvalist olemist. Kuna lapsed on väga tähelepanelikud, siis on hea järgmistel kordadel vaadelda muutusi. Loodus pakub suurepäraseid elamusi, olles kõige ehedam galerii, kus ekspositsioonid vahelduvad igal sammul. Seda tasub nautida teadlikult, tunnetades austust ja imetlust eluringi ees.
Kui laps tahab ronida puu otsa, siis julgustage! Kõigepealt peab valima sobiva puu ja temalt luba küsima. Puu otsa ronimine arendab osavust, vastupidavust ja julgust. Lastega on hea teha vaikusemänge. Jalutage 5–10 minutit vaikuses, seejärel vahetage soovi korral mõtteid. Kas oli raske vaikselt olla, mida keegi kuulis, tajus või nägi? Mida kauem vaikselt olla ja suuta vaigistada mõttevool, seda sügavamad on taipamised ja nende põhjal tehtud muutused. Vaikuses leiame üles iseenda. Loodusretke lõpus võib harjutada tänulikkust: saame tänada ilma, puid, põõsaid, putukaid, konni, liblikaid, kuldkollaseid lehti, jääkirmet, oma kaaslast ja loomulikult iseennast. Sellise rituaali käigus õpime rohkem märkama, tänulikkus suunab ka pisiasjades olulisust nägema. See omakorda suurendab eneseteadlikkust ja suurema pildi nägemist, kus kõik on omavahel seotud.
KOHALOLUHARJUTUSED
Kohaloluharjutused aitavad lastel sõna otseses mõttes kohal olla – suunata tähelepanu sissepoole, olla teadlikult hetkes. Kohalolu saab harjutada igal pool ja igal ajal: hommikusööki süües saab süüvida toidu lõhna, maitsetesse, välimusse; jalutuskäigul tunnetada maapinda oma jalgade all, jälgida hingamist, peatuda, et märkaks detaile enda ümber.
Rahustav hingamine kaisukaga Tähelepanu viimine hingamise peale rahustab automaatselt meelt ja keha. Heida pikali, kõverda jalad põlvedest ja pane oma kaisukas kõhu peale. Nüüd hinga sisse ja vaata, kuidas kaisukas koos kõhuga tõuseb. Hinga välja ning vaata, kuidas kaisukas alla vajub. Proovi niiviisi pikalt ja aeglaselt hingata vähemalt viis korda. Sellist hingamist võid proovida ka lemmiklooma, nuku või autoga. Kui oled hingamises juba osav, saad hingata käed kõhu peal või niisama. Rahustav hingamine hoiab su keha ja meele tasakaalus.
Rahu, ainult rahu – seda Karlssoni lemmikväljendit on kasutanud ilmselt iga lapsevanem ja õpetaja.
Elu meie ümber kutsub meid palju endast väljapoole vaatama, tarbima, kiirustama. Selles müras on üha raskem pöörata pilk sissepoole ja õppida sedakaudu ennast tundma. Ja ometigi on enda tundmisest ja juhtimisest kõige enam tuge, et edukalt tänases maailmas orienteeruda.
Enesekohased oskused on õpitavad, kuigi tänased täiskasvanud üldjuhul ei ole neid õppinud, vaid elu ise on kuidagiviisi õpetanud. Seetõttu on eriti väärtuslik, kui saame lastele neid oskusi juba maast madalast tutvustada. Kuidas tulla toime raskete tunnete ja mõtetega? Kuidas olla tähelepanelik ja hooliv? Kuidas rahuneda? Selles raamatus on lai valik harjutusi, mida koos lastega teha ja mis õpetavad põneval moel iseennast tundma ja juhtima.
Helena Väljaste
psühholoog
***
MONIKA ALLERT on hariduselt romaani keelte filoloog, praegu õpetab ukraina lastele eesti keelt ja täiskasvanutele itaalia keelt. Töötades ka laste jooga-, tantsu- ja liikumisõpetajana, on autorile eriti südamelähedane laste vaimse ja füüsilise heaolu toetamine. Autor usub, et sisemine rahu on igas lapses, vaja on see vaid üles leida.
