Seksuaalsus ja sensuaalsus
Inimest tema kõige ürgsemas loomuses, aegumatus ja igaveses, juhib tung ellu jääda. Selle tungi väljenduseks on seksuaalsus, mis kuulub lahutamatult inimene olemise juurde. Samas oleme me kõik ka sensuaalsed ehk meeltega olendid. Me tunneme puudutusi, lõhna, maitseid, värve, kuuleme helisid. Keha mäletab kõike, mida oleme kogenud, ka seksuaalseid naudinguid. Kuidas avalduvad teie seksuaalsus ja sensuaalsus?
Kaire: “Kui keegi küsib, et kas ma tõesti seksin, siis ma ütlen, et jah!”
Kaire: “Tean, et inimene vajab enda kõrvale teist inimest, kes hooliks. Mina vajan ka. Olen seda teist otsinud siit-sealt. Valdavalt sellistest kohtadest, kust pigem ei saa. Ma ei otsi vaid voodipartnerit. Tahaksin täispaketti, kus on nii hingelist lähedust kui head seksi. Mulle on suhtes väga oluline emotsionaalne külg, ma ei taha olla lihtsalt seksiobjekt. Kuigi tean, et mõni suudab seksi ja armastust kahe eri asjana võtta, ei oska ega saa mina kedagi ära kasutada, sest arvestan enda ja teise tunnetega ja austan selles osas oma piire.”
Kas said oma partneriga seksist ausalt rääkida ja oma soove väljendada?
Kaire: “Minu laste isa on pärit religioosse taustaga traditsioonilisest perest. Seksist partneriga rääkida polnud mul kunagi kombeks. Ei teagi miks, aga minu esimene suhe oligi minu laste isa ja abikaasaga. Ma olin siis juba 26-aastane. Ta hindas mind tegelikult väga. Kiitis, kui ilus ma olen. Kui kaalus alla olin võtnud, märkas ta seda juba pärast esimest dieedipäeva. Minu keha suhtes ta kriitiline polnud. Ka kõik minu Tinderi-suhted on olnud täis ebakindlust, kuigi sukeldusin nendesse suures usus ja lootuses, et need minu enesekindlust ja väärikust toetaksid. Samas me ju teame, et Tinderis käiakse seksi pärast. Käisin ja seksisin. Nägusad mehed, nooremad ja vanemad. Kõik seda tüüpi, et pühendumust neil paarisuhteks ilmselt pole. Lootsin siiski salamisi, et ehk ma ikka meeldin just naisena neist kellelegi. Saatus aga näitas, et tutkit!”
Kuidas on teie hinnang oma keha ja enese kui naise kohta aja jooksul muutunud?
Dagmar: “Ma meeldin endale sellisena, nagu olen. Olen noores põlves tihti mõelnud, kes ma tahaks olla, aga alati olen jõudnud selleni, et tahan olla mina ise. Ma püüdlen selle poole, et ma oma keha rohkem armastaksin.”
Kaire: “Olen oma keha suhtes olnud ikka väga halastamatu. Meenuvad hetked, kus ma ei lasknud oma mehel oma keha ega rindu hellitada, sest pidasin neid koledaks. Pärast iga sünnitust läksid need ju “pikemaks” nagu kivid sokkides (naerab häbelikult). Praegu olen oma elus sellises staadiumis, kus püüan oma keha ja enda isiku suhtes olla leebem, austavam. Minu keha on minu hinge kodu ja püüan hinnata oma keha just sellisena, nagu ta on, kuna see on ilmale toonud kolm minu elu õit, kolm vinget tegelast, kaks poega ja tütre! Nüüd olen enesele teadvustanud, et minu keha on kolme lapse kandmise tagajärjel muutunud. Kuigi kõht ja rind on suuremad, on see täiesti ok. See selgus ja aktsepteerimine tuleb minust enesest. Pärast paastu on mul selge pilk ja uus fookus. Ma ei mõtle kogu aeg oma keha peale, aga kui analüüsin, saan aru, kuidas ja mille tõttu keha on muutunud. Püüan mitte olla ainult pandav raam, vaid eelkõige õnnelik inimene oma kehas, mis on täpselt selline, nagu ta olema peab. Mind on sügavalt puudutanud, kui olen näinud kedagi minu masti „”uumikat” naist ja endamisi mõtelnud, et kui inimene tunneb end oma kehas vabalt, ongi see tore ja ilus. Need kogemused on ka minu enda enesetunnet toitnud ja täitnud.”
Dagmar: “Ma olen enamasti kogu aeg endast heal arvamusel. “Mis nüüd mina” on pigem olnud võltstagasihoidlikkus. Ma olen töökas ja andekas. Kiitust võtan järjest rohkem siiralt vastu. Kui ma tänan inimesi kiituse eest, siis väljendan seda samuti siiralt.”
Kuidas ja millega oma naiselikku poolt poputate?
Dagmar: “Minul on laps. Saan temalt palju tähelepanu ega tahagi muud. Poputan sellega ennast kui ema.”
Kaire: “Mina nautisin hiljuti iluprotseduure. Ma otsustasin, et olen väärt kahe tunni pikkust massaaži ja näohooldust.”
Dagmar: “Minul on kiiks oma juuste osas. Soengu teen alati ise. Juuksur võib küll lõigata ja föönitada, aga soengut ta mulle ei tee. Juba kümme aastat sätin oma juukseid ise. Mulle on kõige tähtsam soeng. Tean täpselt, milline see peab olema ja mis vahenditega seda saavutada. See on terve teadus. Tahan näha välja nii, et kõigil teistel ja iseendal oleks hea vaadata. Kümme aastat tagasi ei läinud ma kunagi meigita välja – nagu pelmeen -, aga COVIDi ajal ma ei meikinudki ennast, kui kuhugi minema ei pidanud. Nüüd hindan rohkem naha tervist. Nahk tahab ka puhata. Eriti pärast paastu, kui nahk sai värske hingamise, tahan seda uut puhast kvaliteeti hoida.”
Kas teile paljana meeldib olla?
Kaire: “Jaa, kui mul kedagi kodus poleks, laseksin paljana ringi küll. Hommikumantleid ma ei armasta, pigem panen mõne vahva rätiku ümber.”
Dagmar: “Mina olen pigem hommikumantli-inimene. Öösärgid ja negližeed meeldivad mulle ka väga.”
Kas olete käinud segasaunas?
Kaire: “Jah, see ei tekita mulle pingeid ega ole ka erootiline elamus. Ma ei võta neid mehi saunas kui seksiobjekte. Kui seal oleks keegi, kellele ma tahaksin imponeerida, siis oleks võib-olla teisiti.”
Kas olete kogenud viimasel ajal populaarsust kogunud tantramassaaži?
Kaire: “Ei ole, aga kui mul oleks vastav partner, oleksin nõus proovima erinevaid asju.”
/…/
Dagmar: “Minu arvamus on, et nii mõnedki mehed ihaldavad voodis suuri ilusaid tüdrukuid armukestena, aga oma naised on neil piitspeenikesed modellid. See on kahestumine. Sõprade ja ühiskonna silmis on neile tähtis trofeenaist omada, aga intiimsust ihaldavad päris elusa naisega jagada.”
Kaks maailma: üks glamuurselt särav – Eurovisiooni laululava rambivalguses publiku imetleva tähelepanu keskpunktis; teine – alateadlikud enesehävituslikud käitumismustrid ja hingeline ebakindlus, mis kaitsvate koduseinte vahel varjus.
Kaks naist, Kaire ja Dagmar – üle Eesti kuulsad särtsakad bäkilauljad, volüümikate kehadega hellahingelised naised ja andunud emad, kes on oma naiseliku olemuse ja kaaluka keha aktsepteerimise teekonnal omandanud meedia abil omamoodi ikooni tähenduse. See on avameelne lugu kahe silmapaistvalt andeka suure tüdruku eneseotsingutest muusikas ja igapäevaelus.
