Mu ema on karjäärinõustaja, kelle motoks on: "järgne oma rõõmule". Ilmselgelt ei leiutanud ta ise seda mõttetera, aga lapsepõlves kuulsin seda peamiselt just tema suust. Olen püüdnud selle järgi talitada ja seepärast olen suure osa oma elust veetnud surfates ja mediteerides, kirjutab Jaimal Yogis raamatus "Surfi Buddha".
Viimasel ülikooliaastal tegin surfamises pausi. Läksin Indiasse, kus veetsin neli kuud Himaalaja mägede eraldatuses mediteerides ja Tiibeti munkadele inglise keelt õpetades. Saatsin sealt mõned esseed budismi teemal, aga olen veendunud, et ainult Hawaii Ülikool Hilos annab sellise uimerdamisreisi eest punkte.Kui viimaks lõputunnistusi jagati, taipasin, et olin käinud viies erinevas ülikoolis ja rahvaülikoolis aga endiselt oli tunne nagu poleks ma tegelikult ülikoolis “käinudki”, muljetavaldav, minu meelest.
