Eesnäärmepõletik ehk prostatiit
Eesnääre areneb välja puberteediajal ja sellest perioodist alates peab arvestama, et sisuliselt kõik kuse-sugutrakti põletikud mõjutavad alati ka seda organit. Erinevalt naistest ei ole meestel puberteedist kuni küllalt kõrge vanuseni seetõttu ka isoleeritud põiepõletikke, vaid peaaegu kõik põiepõletikuna väljenduvad haigused on oma sisult rohkem või vähem varjatult kulgeva kroonilise eesnäärmepõletiku ägenemised.
Kliinilised tunnused
Kroonilist prostatiiti iseloomustab haiguse pikaajaline kulg, kus suhtelise heaolu perioodile võib järgneda erineva raskusastmega vaevuste ägenemise periood. Tüüpiline on vaagnapiirkonna valude ja peamiselt just ärritustüüpi kusemishäirete kooseksisteerimine.
Prostatiidi kõige iseloomulikumad kaebused on harva päris valu tasemele jõudev püsiv ebamugavustunne ala-keskkõhus, põiepiirkonnas, munandi ja pärasoole vahel (perineumil) ja peenises, aga ka ebamugavustunne kusemise ja/või seemnepurske ajal või järel.
Kusemishäiretest on prostatiidile iseloomulikumad sagenenud kusemine, pakiline kusemisvajadus ja öine kuselkäimine.
Lainetava haiguse kulu taga võib olla see, et ägenemine tekib siis, kui vaikselt kulgevale kroonilisele põletikule lisanduvad uued ärritavad või haigust võimestavad tegurid. Need ägestavad tegurid võivad pärineda nii inimese seest kui väliskeskkonnast. Tüüpiliselt võib haiguse ägedaks muuta mõni viirushaigus või ka muu üldhaigestumine. Samasuguse mõjuga võib olla akuutne või krooniline alkoholi liigtarvitamine.
Väga oluline haigusega seotud vaevuste mõjutegur on inimese vaimne seisund. Akuutne stress ja krooniline depressioon või selle ägenemine võivad haigust aktiveerida ja mõnikord takistada olulisel määral ka ravitulemuse saavutamist. Ilmselt võib nende tegurite tagajärjel nõrgeneda immuunsüsteem, mis muidu hoiab eesnäärmehaigust kontrolli all.
Tüüpilisemad välised mõjurid on uus seksuaalpartner, püsipartneri suguteede põletikud, tugev keha alajahtumine või lihtsalt tõsisem külmetamine. Paljudel meestel esineb siiski ka püsivaid kaebusi ja aja jooksul varieerub ainult nende intensiivsus ja mõju elukvaliteedile.
Katkend on pärit dr Margus Punabi raamatust „Meeste tervis“.
„Tänapäeva suurimaks ja laiaulatusliku negatiivse mõjuga terviseriskiks on istuv eluviis, mis mõjutab väga olulisel määral Eesti meeste eesnäärme ja teiste vaagnapiirkonna organite tervist,“ leiab professor Margus Punab, kelle sõnul lahendaks iga tunni aja tagant ringi liikumine suure osa meeste alakehaprobleemidest. Tema raamatu „Meeste tervis“ esitlus toimub 2. novembril kell 13 Tartus Eesti Rahva muuseumis toimuval konverentsil „Õnnelik mees“.
„Pikaajalisel istumisel väheneb vaagna ja eriti selle põhjas paikneva eesnäärme verevarustus,“ selgitab Tartu Ülikooli Kliinikumi professor Margus Punab. „Hea verevarustus on aga kõigi meie organite optimaalse toimimise aluseks. Paar korda nädalas trennitegemine ei kompenseeri igapäevase istumise negatiivseid mõjusid.“ Punabi sõnul ei tohiks istuda tunde järjest, vaid püüda mõnekümne minuti järel teha kasvõi lühiajaline vaagna verevarustust aktiviseeriv liikumispaus.
Sel kuul Margus Punabi sulest ilmuva suure meeste terviseprobleeme käsitleva raamatu läbivaks teemaks ongi eesnäärmeprobleemid, mille ennetamiseks on vajalikud muuhulgas ka füüsiline ja seksuaalne aktiivsus.
Vanuse tõustes suureneb meestel ka eesnäärmevähi esinemisrisk: igal viiendal üle 65-aastasel mehel võib leida eesnäärmes pahaloomulise kasvaja. Kõige sagedamini diagnoositud vähiks Eesti meeste seas ongi eesnäärmevähk 254,4 juhuga 100 000 mehe kohta. Raamat „Meeste tervis“ aitab dr Punabi sõnul leida vastuseid piinavatele küsimustele oma tervise kohta, mida muidu perearsti või uroloogi/androloogi käest ei tihka küsida.
Vaata raamatu „Meeste tervis“ kohta lisa kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
