Alar Tamming: ärist ja eetikast

Ettekannet tehes ütles Tamming teravmeelselt: “Õigeid vastuseid siin muidugi ei ole. Kui tahate õigeid vastuseid saada, siis selle kohta öeldakse, et minge kirikusse – sealt saate igale asjale vastuse ning igast kirikust saate ise vastuse.”

Eetika ja raha on väga tugevalt seotud. Kui 20. sajandil oli esikohal võim – kuningad, valitsued juhid – siis peale seda, nüüd 21. sajandil on raha muutunud maailmas valitsevaks, valitsuste võim on jäänud piiratuks ja pankade võim on tunduvalt suurem.

Mis on eetilised väärtused:

• Ausus
• Lubaduste pidamine
• Usaldatavus
• Avatus
• Teistest hoolimine
• Austus teiste vastu
• Kodanikutunne
• Parima poole püüdlemine

“Kodanikutunne – see on ka üks huvitav asi: vahel artikleid kirjutades mõtlen, et ma ei kirjuta enam mitte midagi. Samas, olles taas mõnel huvitaval majandusloengul ja mul endal on väga põnev, mõtlen, et peaks ikka seda informatsiooni ka teistega jagama,” räägib Tamming ja lisab: “Näiteks olin ühel transpersonaalse psühholoogia loengul, kus räägiti praegusest pangandussüsteemist ja öeldi, et see on väga selgelt loodusseaduste vastane. Selles mõttes, et looduses ilmneb kaks peamist omadust: liik peab olema efektiivne ja peab olema variatiivne. Praegune pangandus on äärmiselt efektiivne aga mingit varieerumist ei ole, kõik on ühesugused.”

Inglise filosoof Jeremy Bentham on öelnud: “Eetikas tuleb lähtuda sellest, mis on sinu käitumise tagajärg, mitte sellest, mis sellel hetkel toimub ja õige tundub. Tuleb asju vaadata pikemas perspektiivis – kui sa teed seda või otsustad teist, millised tagajärjed sellel on?”

Ameerika feministile ja eetikaasjatundjale Carol Gilliganile kuulub oluline mõte: “Selleks, et su käitumine oleks eetiline – püüa lähtuda teiste perspektiivist. Enda mätta otsast vaadates on tihtipeale ainus eesmärk kasum ja suhtumine, et pärast mind tulgu veeuputus.”

Eetika kui vaatenurk

Eetikast rääkides on oluline näha ka, milline on selle vaatenurk ja lähenemine:

• Eetika kui vaade tulevikku – kuhu inimkond üldse liigub?
• Eetika kui vaade minevikku – võrdlus tuleviku ja mineviku vahel
• Eetika kui vaade ülevalt – näha süsteemi tervikuna, kõikides tema seostes
• Eetika kui vaade seest – kas kõike ikka on võimalik ülalt näha? Tihttipeale toimivad niiöelda nähtamatud niidid ehk allhoovused, mis mingit asja juhatavad
• Eetika kui vaade “sellele lisaks” – oskus näha maailma teistsugusena, leida eetilisi lahendusi, mida teised pole märganud. Teha seda, mida eetiliselt üldse ei oodata, ilma välise surveta.
• Eetika kui vaade “selle taga” – näiliselt eetiline käitumine ei pruugi seda olla
• Eetika kui vaade “läbi” – ühendab kõik eelnevad kujutlused, mis tasandilt mida vaadata

Ärieetika subjektid

Milliseid ärieetika subjekte üldse on ja Alar Tammingu mõtted neist:

Töötajad
Minu jaoks on riigi areng see, kui inimeste elatustase tõuseb – inimesed saavad siis rikkamaks, kui nad suudavad rohkem osta. Ehkki tänapäeva majandusteooria ütleb, et edukus on see, kui raha odavneb. Minu meelest on see jabur kui teised riigid ostavad sinu riigist kaupa ära odavama hinnaga – kust siis see rikkus tuleb? Selle järgi peaks maailma kõige rikkam riik olema Zimbabwe – tema raha odavnes kõige kiiremini.

Oluline on teda ka, kas töötaja on ettevõtte suhtes eetiline ja ettevõte töötajate suhtes – mida inimene oma töökoha osas mõtleb.

Kliendid

Siin tuleb mängu turunduseetika – kui midagi müüa, siis kas määrid pähe või mitte. Neid eetrika piire on kombatud, näitena võib tuua alateadlike sõnumite ( subliminal messages) edastamise ära keelamist massimeedias: ilmselt teavad enamus lugu sellest, kuidas ühes filmis iga 24. kaadri ajal ilmnes popi koolajoogi pilt ja peale kino inimesed tahtsid seda juua. Soomes pani üks režissöör oma filmi reklaamides igaks 24. kaadriks erootilise pildi, sest see tõstab alatedlikult vererõhku ja tekitab kehalist aktiivsust, mida inimene interpreteerib positiivsena – sellest tuli suur skandaal ja nende meetodite rakendamine keelati ära.

Tarnijad

Sealgi on palju probleeme: näiteks puu- ja juurviljatarnijad – nende  tomatikoorem Hispaaniast on kaks päeva tollis kinni ja kindlustus ütleb selle kohta force majore. Mis selle kohta eetilisest vaatevinklist arvata?

Või taksosõit, mille tasustamisel on kas peamist varianti – kas lähtuda inimesest, kes sõidab, või taksojuhist? Kas maksta inimeste arvu põhjal või sõidu pikkusest sõltuvalt?

Aktisonärid

Teema on tundlik alates sellest, kuidas dividende maksta, kuhu investeeringuid teha, võlakirjad ja võlgade maksmised ning palju muud. Euroopa Keskpank käivitas nüüd jälle võlakirjade kokkuostu, nende endi arvates on see väga eetiline, püüavad justkui majandust päästa. Minu jaoks aga tähendab see seda, et seda mulli aetakse veelgi suuremaks – ja see on minu jaoks ebaeetiline tegevus. Selle kohta öeldakse ebaõnnestunud käitumise tasustamine, psühholoogia kasutab terminit õpitud abitus – ehk siis firmad ja pangad ei ole hakkama saanud, aitame neid ja õpetame neid veel olema abitud, tegema valesid otsuseid. Ma ei saa ka aru ettevõttest, mis saab kahjumit ja maksab dividende, või võtab laenu dividendide maksmiseks. See on minu meelest äärmiselt lühiajaline ja rumal otsus.

Naabrid

Siia alla käib mitmeid teemasid, näiteks ka keskkonnasaastatus: kus seal on eetika piirid? Esimesena meenus kohe 90ndate alguse Sillamäe ja sealne toonane jäätmete järv,  või siis see, kui Eestisse taheti hakata tooma vanu autokumme kogu maailmas, mis õnneks jäi katki. Vana tehnoloogia maha müümine on maailmas üsna levinud.

Ärieetika valdkonnad

Alar Tamming rääkis ka ärieetika valdkondades toimuvast:

Finantsvaldkond

Minu arust on maailma finantssüsteem täielikus jamas. Siin hakkab mängima ka ajakirjanduseetika, kohati tundub, et lihtsalt ei saada olulisele pihta. Hektel räägitakse Kreekast, mis on ehk pakiline aga on kogu selle süsteemi juures marginaalne. Kreeka, Itaalia ja Portugali koguvõlg kokku on sama palju kui palju suureneb USA võlg iga aastaga – miks sellest lehes ei kirjutata, et mis pommid sealt tulemas on.

Tulevikutehingud on teine asi, mis viib rahandussüsteemi kaosesse. Müüakse ette riisi aasta pärast ühe hinnaga, naftat poole aasta pärast teise hinnaga. Tegin kunagi arvutuse ja selgus, et selliseid tehinguid on iga maakera elaniku kohta tehtud juba miljoni krooni ulatuses! Neid sõlmitakse igas sekundis kümneid ja kümneid.

Minu lahendus eetilisele majandusele on lihtne: kui ikka raha ei ole, siis äri teha ei saa. Sa ei saa kulutada rohkem kui sa teenid. Ka riigi puhul – riigi kodanikud peavad ju selle kõik kinni maksma, keegi teine selleks võimeline pole. Praegused katsed midagi muuta ei tundu adekvaatsed. Vaatame, kuidas lipsustatud härrasmees telekas päästepakettidest räägib – tegelikult on aga olukord, kus sa oled rahast ilma, seda lihtsalt ei ole enam. Tuleks tunnistada hetkeolukorda, tõmmata joon alla ja alustada uuesti.

Siin on kõige suurem eetiline probleem see, et pankadel on õigus tekitada raha õhust. Nad võivad tekitada kümme korda rohkem raha, kui pangas tegelikult on.

Mida ajalehes majandusest kirjutatakse, see on minu jaoks täielik jama. Arvan, et tulevikus, poole sajandi pärast vaadatakse praegust aega kui hulluse ajastut. Kasvõi see, et rahanduse kahetuhande aasta pikkuse ajaloo jooksul viimasel 30. aastal esimest korda toimub eksperiment, kus raha pole mitte millegagi seotud. Varem oli raha seotud väärismetallidega, kullaga, hõbedaga, praegu aga tekitatakse see lihtsalt õhust ning selle tulemusi me veel alles hakkame sööma.

Turundus

Siin on eriti teravad küsimused lastele reklaamimine, erootikaga reklaamimine. Turunduses meeldib mulle see mõte: kui ettevõtted kulutaksid selle raha, mis nad kulutavad turunduse peale, oma toodete parandamiseks – siis neil poleks vaja üldse turundusele raha kulutada. See, et meile iga päev tuleb reklaam uksest ja aknast sisse, mille filtreerimine võtab nii palju aega ja energiat – see on tegelikult inimenergia röövimine ja valesti kasutamine. Kas see, mida reklaamitakse, on ikka parem? Mina ostan seda kaupa, millega on postiivne kogemus või mille kohta kuulen teiste, enda jaoks usaldusväärsete allikate käest.

Raamatupidamisteenus

Väga levinud on “loov raamatupidamine”, mida palju rakendatakse ja mis hakkab praegust kriisi veelgi võimendama. Enamustes ettevõtetes on raamatupidamisteenuse eesmärk ajada bilanss võimalikult suureks, näidata häid suuri numbreid, et saada veel laenu ja selle rahaga osta siis näiteks mingi maa, hinnata see üles, saada järgmine laen ja nii edasi. Ja kuna mänguruum on üsna suur, siis ma kujutan ette, mis mastaabid on suuremates firmades. Meie põhimõte Tavidis on see, et kui me mingi investeeringu teeme, siis ma tõmban selle raha maha – kui läheb hästi, saame tagasi,  aga ma arvestan selle sisse potensiaalse kahjumina. Ettevõtetes üldiselt aga tehakse teistpidi ja arvestatakse seda kui potentsiaalset tulevikukasumit.

Kauplemine

Siin on palju teemasid, mille üle mõtiskleda. Näiteks see, kuidas firmad nihutavad hindasid oma kasuks, kliendilt võetakse raha ära, ehkki turg selles suunas ei liigu.

Maksud

Kus on siin eetika piirid? Öeldakse, et mille poolest rikkad ja vaesed erinevad – rikkad teevad kõigepealt kulutused ja siis maksavad makse, vaesed maksavad maksud ära ja siis ülejäänud rahaga teevad oma kulutusi.

Audit

Audiitorid peaksid olema sõltumatud aga praktika näitab, et nad seda tegelikult ei ole.

Juhtide kompensatsioonimehhanismid

Ka juhtide kompensatsiooni praktika maailmas on täielik absurd – enne kui tippjuht tööle läheb, siis peab tal olema nn “kuldne langevari” ehk suur lahkumiskompensatsioon, enne ta tööle ei hakkagi. Ka see, kuidas Ameerikas praegu pankades ja finantsettevõtetes makstakse kahjumite ajal välja väga suuri preemiaid, on nonsenss. Minu põhimõtteks on väga lihtne lähenemine: kõigepealt teeme tööd, saame tulemuse ja siis võib raha jagada.

Kindlustus

Alati on erandeid aga minu arvates üldiselt äärmiselt mitte-eetiline valdkond. Kindlustus loodi algselt selleks, et kui firmaga midagi juhtub, siis peaks selle kindlustus kompenseerima. Reaalsus aga on vastupidi: kindlustusfirmade eesmärgiks on kasum ja oma aktsionäridele kasumi teenimine.

Alar Tamming oli Liivakella Seminari sügishooaja avakülaline, uuri lähemalt järgmiste ettevõtmiste kohta www.liivakell.eu

Loe ka Alar Tammingu blogi http://alartamming.blogspot.com/