Tihti küsime "Mis on valesti?" Sedaviisi küsides kutsume valusad kurbuseseemned pinnale kerkima ja manifesteeruma. Vastused tekitavad meis kannatusi, viha ja depressiooni ning seega toodame taolisi seemneid veelgi rohkem juurde, kirjutab zenmeister Thich Nhat Hanh oma raamatus "Meelerahu igas sammus".
Me oleksime palju rõõmsamad, kui püüaksime enese sees ja kõikjal meie ümber olevate tervislike ja rõõmsate seemnetega ühenduses olla. Meil tuleks õppida küsima: “Mis valesti ei ole?” ja olla siis ühenduses sellele küsimusele vastuseks leitud asjadega.Nii maailmas kui meis endis, meie kehas, tunnetes, ettekujutustes ja teadvuses on väga palju komponente, mis on terviklikud, värskendavad ja ravivad. Kui iseennast ära blokime ja end oma kurbusevanglasse sulgeme, ei saa me nende ravivate komponentidega ühenduses olla.Elu on täis paljusid imesid nagu sinine taevas, päikesepaiste, lapse silmad.
