Janika on imeline haldjalik naine, kes elab Lõuna-Eesti kuplite vahel ja tegeleb seal sellega, millega haldjad ikka tegelevad – taimedega. Janika nimelt oskab võluda taimede mustreid ja värve kangale ja teeb seda nii filigraanselt, et kohati tekib küsimus, kas mitte taime jälg rõival on ikka vaid trükk, või on see tõeline maagia, kus on edasi antud kogu taime olemus ja energia. Rääkisime Janikaga ühel ilusal soojal kevadpäeval tema teekonnast ja taimetrüki maailmast.
Janika, räägi palun natuke endast – kuidas sa üldse jõudsin taimetrüki ja loodusvärvideni?
Loodus on mind lihtsalt ajapikku enda külge paelunud. Minu jaoks on põnev, et igal taimel on talle omane välimus, iseloom ning energia. Nõnda palju väikeseid detaile, mis on nii imelised ja sügavad, et tekib soov neid kaasa võtta ja jäädvustada, kuid samas ei ole see sugugi lihtne. Keeruline on taime kuidagi paberile või kangale kanda nii, et ta midagi ei kaotaks.
Tundsin, et minu oskused taime detailide jäädvustamiseks ümberjoonistmis teel ei ole selleks piisavalt heal tasemel, seega alustasingi esialgu kontakttrükiga, kus kasutasin jäljendite loomiseks akrüülvärve. Kastsin lehed värvi sisse ja asetasin kangale. Kuid tundsin, et need maalimiseks mõeldud värvid kaotavad ära taimede tundlikku olemuse. Sealt liikusin edasi päikesetrükini, kus kasutasin spetsiaalseid tekstiilivärve ning mingil kummalisel sisetunde ajel katsetasin ka tugevat kohvivett. Tulemus oli juba huvitavam, kuid sellest hetkest alates hakkas mul kuklas tiksuma mõte, et äkki saaks taimede mustreid paberile ja kangale ka ilma spetsiaalsete värvideta. Umbes seitse aastat tagasi, kui mina alustasin, oli taimedega trükkimise kohta väga vähe informatsiooni liikumas. Eesti keeles ei olnud üldse mitte midagi leida. Seepärast hakkasin koguma killukesi internetist ja ise katsetama.
Esimesed proovitööd ei olnud paljulubavad, kuid tundsin, et ma ei soovi anda alla. Tasapisi hakkasid inimesed üle maailma enda avastusi teineteisega jagama ning tekkis ühine huviring, kus koos arendati tehnikat. See kestab tänaseni.
Paar suve tagasi oli mul võimalik veeta kaks nädalat Irit Dulmani taimedega trükkimise koolitusel Hollandis, mis kindlasti avas minu silmi veelgi rohkem. Samas tunnen, et igal trükkijal jäävad siiski ka omad nipid. .
Tean, et sa oled algatanud omamoodi loodusvärvide ja taimemustrite buumi Eestis, ja sinu käe all õppinuid on juba päris-päris palju. Mis sa arvad, miks inimesi on hakanud see kõik huvitama, ometigi kui poes on justkui kõik saadaval, ei ole kangaste valiku ega riiete valiku vähesust?
Tõesti, viimaste aaste jooksul on minu õpitubades käinud väga palju toredaid inimesi,kellel on kõigil olnud ühisteks joonteks loomingulisus ning armastus looduse vastu.Inimesi tõmbab ligi see müstika, et kuidas ikka loodus annab iseenda peegelduse meie poolt väljavalitud kangale. Mina arvan, et inimesed on alati tundnud soovi ise luua ning katsetada uusi asju. Nõnda on ka taimetrükiga. On ju tore, kui oskad enda aiast või metsast korjatud lilled-lehed kanda kangale ja õmmelda sellest endale midagi ilusat.
Taimedega värvimine on lihtsalt ääretult põnev protsess. Võiks öelda, et lausa teraapiline. Looja peab täielikult keskenduma oma kangale, sättima iga lehe oma kindlale kohale, mõeldes lõpptulemusele või hoopis püüdes lasta ennast sellest vabaks. Ja lõpptulemuse ootamine sunnib aja maha võtma ning kannatlikult ootama. Tavaliselt tasub rahulik ootamine kuhjaga ära, sest kangapaki avamine on alati üllatusterohke. Paljud minu õpilased on loonud väga kauneid esemeid ja selle eest ka tunnustust pälvinud.
Räägi natuke taimetrüki tehnoloogiast. Kuidas ikkagi kena leht või õis riidele saada? Kuidas taimest värv üldse välja tuleb ja kangale kinnitub?
Selleks, et taimed oma ilu kangale jätaks, peab esiteks tundma taimi ja seejärel valima õige kanga. Kõik loodusest leitavad lilled ja lehed kahjuks ei sisalda piisavalt õigeid värvipigmente või parkaineid, seega ei ole neid võimalik kasutada ka trükkimisel.
Tööd alustan ma sellega, et puhastan kõik kasutatavad kangad väga põhjalikult, et taimedest eralduvatel pigmentidel oleks võimalik kinnituda otse kangale või peitsaine külge. Loodusvärvide kangale kinnitumiseks töötlen kangaid peitsainetega, milleks kasutan peamiselt maarjajääd ning väikeses koguses raudvitrioli. Seda põhjusel, et neid kahte peetakse inimestele ja loodusele kõige ohutumateks. Peitsitud kangas omastab meelsamini taimedest eralduvaid pigmente ning värvid peavad tunduvalt kauem vastu päikesevalgusele ning pesemisele.
Et värvid lehtedest ja õitest välja pääseks, peab taimerakkude sein lõhustuma – mina kasutan selleks kuumustöötlust. Põhimõte on tegelikult üsna lihtne – kuumutan kanga vahele pistetud taimmaterjali piisavalt kaua, et lehtedest välja immitsev pigment jõuaks tasapisi imbuda kangasse.
Milliseid materjale kasutad aluskangana? Kas sünteetika ja taimed võiksid ka kokku sobida?
Enamasti käivad taimedega kokku naturaalsed kangad, sest looduslikud kiud on oma olemuselt poorsemad ning taimsetele pigmentidele vastuvõtlikumad. Sünteetilistele kangastele jääb taimetrükk enamasti halvasti külge, tulemus on väga hele või siis kaob esimeses pesus. Hetkel on tehtud veel liiga vähe uuringuid ja katsetusi sünteetiliste kiududega, nii et pole jõutud õigete tehnikateni.
Kuid kui kellelgi on soovi katsetada, siis võib proovida nailonkanga trükkimist. Tulemused võivad olla üsna omanäolised. Enne trükkimist võib kangast töödelda ka kerge äädikalahusega, see aitab värvidel paremini kinnituda.
Kas taimetrükiga saab tegeleda igal ajal või vaid sel ajal kui õied-lehed kättesaadavad ja talv on pigem uute mustrite ja tehnoloogia viimistlemise aeg?
Trükkimiseks sobib iga aastaaeg. Lihtsalt perioodil, mil loodusest saab värsket taimmaterjali, on valikuvõimalused suuremad. Igal aastaajal on omad eripärad. Kevadised mustrid on õrnemad ja heledama tooniga. Suve värvid on juba sügavamad ja erksamad. Sügisel saadavad toonid on aga sügavamad ja tumedamad. Kui on soovi ka talvel trükkida, siis peab hakkama juba suvel valmistuma. Tuleb korjata ja kuivatada endale meelepäraseid ja trükkimiseks sobivaid lehti ja õisi. Talvel saab need taaskord elule turgutada leotades üleöö soojas vees. Leppima peab aga sellega, et kuivatatud lehed kipuvad kaotama oma värvid ning tulemused on pigem pruunikad ja kollakad, aga vahel on ka see tore.
Teine variant on kasutada sügavkülmiku abi. Mõned taimed säilitavad sügavkülmikus oma pigmendid üsna kenasti. Mina ei ole seda võimalust veel ise kasutanud, kuna siiani ei ole seal lihtsalt ruumi olnud.
Millised on su lemmiktaimed, mis annavad parimaid tulemusi?
Toredaid taimi on väga palju, aga kui valida välja mõned, mis annavad kergeima vaevaga hea tulemuse, siis on nendeks kindlasti äädikapuu, parukapuu, pojeng, tamm, mustsõstar, sibulakoored, kaselehed, peiulille õied. Kuna nendes taimedes on lisaks värvile ja parkainet rohkelt, siis nende lehtedele võib enam-vähem alati kindel olla. Mingi tulemuse saad ikka.
Kui vaadata näiteks taimedega värvitud lõngu, on nad väga ühe paletiga – kas taimetrükk üllatab, kas on võimalik saada ka erilisi ja erksaid värve?
Eestimaa loodus on kollast tooni ja seda on näha nii taimedega värvitud lõngades kui ka taimetrükis. Sellega peabki arvestama ja leppima. Kuid nagu ikka, ka loodus pakub vahel üllatusi.
Minu suureks üllatuseks tekkis ühel korral naistepuna ja pojengi lehtede koostöös kangale neoonkollane värvus. Ja see värv ei ole ajaga ära kadunud, vaid on püsinud kangal kenasti mitu aastat .Põnevaid tulemusi pakuvad ka lihtsad sibulakoored, mida paljud võib olla peavad liiga lihtlabasteks ja traditsioonilisteks. Kuid ega ilmaasjata pole neid munade värvimisel kasutatud. Sibulakoorte värvid varieeruvad helekollastest tumeoranžideni ja punaste sibulakoortega saab vahel roostepunast või lillakat värvi.
Vahvad on ka sügisesed punakat tooni vahtrad, parukapuu ja metsviinapuu lehed. Üsna tihti annavad nad oma tummised ja sügavad sügisvärvid ka kangale edasi. Kuna meie loodus on suhteliselt tagasihoidliku värvigammaga, siis võib taimedega trükkimisel kasutada ära välismaalt pärit looduslikke värvaineid. Näiteks toonides tagasihoidlike koduste lehtede tausta košenilli lillakas roosaks või indigo siniseks.Mind üllatavad loodusvärvid alati.
Mis on olnud sinu taimetrükiga tegelemise aja jooksul suurimad üllatused – nii positiivsed kui negatiivsed?
Kõige rohkem olen pead murdnud seoses erinevate sõnajalgtaimedega. Kellele ei meeldiks pitsilised mustrid, mida võiks sõnajalgtaimed pakkuda? Ent need on taimed, mille puhul võib üks ja see sama leht anda nii suurepäraselt selge prindi kui ka mitte midagi.
Sul on endal palju omatrükitud taimepiltitega kangaid ja riideid. mis tunne on kanda päris looduse mustrit oma ihu vastas? Kas on kuidagi tunnetuslikult aru saada ka, et tegemist on naturaalse kangaga ja 100% looduse enda jäljega?
Minu jaoks kannavad taimedega trükitud kangad sügavalt positiivset energiat. Esiteks ehk seetõttu, et mustrite ja värvide loomiseks pean iga kangaga mitmeid päevi tegelema. Näen, kuidas kangast tuleb välja kõik mustus, mis sinna tehases või ladudes kogunenud on. Seejärel saab iga kangas korralikult eeltöödeldud, samas jälgin, et ma kasutaksin peits- ja lisaained võimalikult tagasihoidlikult.
Jaga palun ka kauneimat kogemust, mida taimevärvidega katsetamine sulle on andnud.
Minu jaoks oli eriline osalemine OmaMood moeetendusel möödunud aastal. Koostöös Eleriin Seimiga esitlesime taimedega trükitud kollektsiooni “das Moor”. See õpetas mind nägema, kuidas taimed mõjutavad üksteist suurel pinnal ning kui palju taimmaterjali tegelikult kulub kuue ruutmeetri kanga katmiseks. Seda enam pean oluliseks juba ette mõelda, kui palju on ühest kasvukohast võimalik taimi koguda, ilma et see muutuks loodusele koormavaks.
Aitäh Janika! Jääme ootama uusi moeetendusi ja soovime sulle mõnusaid edasisigi avastusi taimede värvide ja mustrite maailmas!
Janika Solmann teeb sel suvel ka kahepäevase taimetrüki laagri, kus päris looduse keskel on võimalik katsetada ja avastada erinevaid taimi, värve, mustreid ja saada endal kaunid kangad iseenda poolt valitud taimedega. Taimetrüki ja loodusvärvide laagri kohta loe lähemalt SIIT
Janika Solmanni küsitles Kaia-Kaire Hunt
