Laupäeval, 7.06. kell 6 hommikul tutvustavad looduseuurijad Eerik Leibak ja Lauri Lutsar Eestimaa Looduse Fondist hiies elutsevaid laululinde ning kõnelevad paiga loodusväärtustest.
11.00 toimub Tammealusel hiiepäevade avamine ning lauldakse regilaule. Järgneb pärimusretk Tammealuse radadel.
14.00 toimub Viru-Nigula rahvamajas pidulik koosviibimine, kus meenutatakse Tammealuse taassyndi ning kõneldakse selle tähendusest tänases päevas. Esinevad Vasta koolilapsed, Viru-Nigula rahvamuusikud ning Arukyla meestelaulu ryhm LYY-TYRR.
16.30 algab rahvamajas filmikava, kus näidatakse 1990. aasta ETV Viljaveski saadet hiiepäevast. Järgneb 2013. a valminud Rein Marani film Hiite lummus.
Kell 19 algav pärimustantsude õhtu toimub ilusa ilma korral Tammealusel ja vihmaga Viru-Nigula rahvamajas. Jaan Sarv, Kadri Lepasson, Andrii Vytvytskyi mängivad lõõtspilli ja kannelt ning õpetavad pärimustantse.
Pyhapäeval, 8.06. peetakse Tammealusel suvisteid – Virumaale omaselt on see munapyha ning avatuks lauldakse kiigeaeg.
Hommikul värvitakse hiies lõkkeplatsil kaselehtedega mune ja tehakse muid ettevalmistusi hiiepyhaks. Keskpäeval öeldakse tamme juures maajumalatele palveid ning syyakse lõunat. Järgneb munaveeretusmäng. Kiigelaule õpetavad Kai Tingase laulunaised Vihulast.
Kes soovib suvistepyhal munaveeretusmängus osaleda, võiks tuua hommikul keedukatlasse mõne muna. Oleks tore, kui palvusel osalejad tooksid yhisele toidulauale ka veidi toitu ja jooki, mis on kodus valmistatud, värske ja lahti lõikamata/avamata. Plastnõud tuleks jätta koju.
Toimuvat jäädvustab Rein Maran oma uue dokumentaalfilmi Suvisted Tammealusel jaoks.
Aastapäeva puhul on muidki ettevõtmisi. Hiiepäevade eel avatakse Viru-Nigula koduloomuuseumis fotonäitus looduslikest pyhapaikadest. Ilmunud on Tammealuse hiie seinakalender. Hiie väravasse paigutatakse uus teabestend. Interneti näoraamatus on avatud Tammealuse sõprade lehekylg: www.facebook.com/Tammealuse
Tammealuse aastapäevale pyhendatud syndmusi korraldavad Maausuliste Viru Koda, Maavalla koda ning Viru-Nigula vald.
Hiide minnes tuleb meeles pidada häid tavasid
Kõik hiiesõbrad on oodatud eelolevatest syndmustest osa saama. Enne hiide minekut tasub siiski meenutada häid tavasid. Hiied on väekohad, kus mõtted, sõnad ja teod saavad mitmekordse jõu ning pöörduvad ka inimesele tagasi. Seepärast on esivanemad manitsenud hiies hoidma igas mõttes puhtust ning käituma lugupidavalt ja vägivallatult. Hiis on heade soovide soovimise koht.
Pyhadelaupäeval ja/ või pyhapaiga kylastamisele eelneval õhtul käiakse saunas, või vähemalt pesemas. Hiis on õige koht rahvarõivaste kandmiseks, aga sobivad ka muud heledad rõivad. Näiteks kui naistel pole võtta rahvariideseelikut, kõlbab hästi ka mõni teine seelik või kleit ning abielunaisel piisab tanu asemel rätist. Paljas pea on ju vallalise ja lasteta neiu-naise tunnus.
Hiide tullakse ja seal ollakse kaine, puhta ja sõbraliku meelega. Hiieväravas seisatatakse, rahustatakse oma meeled ning tervitatakse. Hiies hoidutakse puude ja põõsaste vigastamisest, lilli jm loodusande ei nopita. Hiide võib siduda anniks looduslikust kiust paela. Väga hästi sobib enda punutud pael. Pyhapaika võib jätta ka mynte ning osakese värskest toidust ja joogist. Hiieallikale on parimaks anniks hõbevalge – hõbeesemelt kaabitud puru. Lõkkesse tohib panna vaid puid jm taimset ollust. Pyhapaigas läitmiseks sobiv kyynal on valmistatud mesilasevahast või lambarasvast. Asjale minnakse hiiest välja. Lahkudes võetakse kaasa prygi.
Tammealuse hiis on yks enam kui 800 Maavalla hiiepaigast
Maavallas on ajalooliste andmete põhjal teada yle 800 hiienimelise või hiielaadse suurema kogukondliku loodusliku pyhapaiga. Need on meie vanimad looduskaitsealad, kus on jõudnud kaasajani märkimisväärne osa Eesti maastikulisest mitmekesisusest ja elurikkusest. Hiitega seotud vaimne kultuuripärand kätkeb teadmisi loodusest, kohanimesid, koha- ja perepärimust, uskumusi, tavasid ja kombetalitusi. Pyhapaigad on aga ka pinnas uuemale kultuurile, mh ees-, perekonnanimedele, kirjandusele, kujutavale kunstile ja muusikale. Selline pyhapaikade rohkus ning nendega seotud traditsioonide elavus on õhtumaises Euroopas erandlik.
Rahvapärimuse järgi on oma hiiepaik olnud igal kylal. Mõned hiied on olnud yhiste kombetalituste kohaks aga tervele kihelkonnale. Nii ka Tammealuse hiis.
Mahu (Viru-Nigula) kihelkonna Samma kylas Pada jõe yrgoru kõrgel kaldal kasvanud kunagi hiietammik. Selle viimases tammes teati elavat maarahva jumal ning puu kaitseks ehitati aed. Hiietamme juures asuvat rahvakogunemiste kohta hakati kutsuma Tammealuseks.
Hiie põhjaosas voolab oru vasakust kaldanõlvast välja Silma- ehk Parandusvee allikas. Sellest on tervisevett toodud järjepidevalt kaasajani välja. Silmaallikast linnulennult 100 m lõuna pool voolab kaldast välja teinegi läte. Roostese vee ja rohke veejooksuga punakas allikas ei kylmu ega kuiva kunagi. Roostallika kohal kaldanõlva ylemises servas asub kunagise koobassauna lohk. Hiie lõunapiiril on vana kiviaed, mille taga algab lohukivide ja kalmetega põld, kus on maad haritud aastatuhandeid.
Vana hiiepuu on hävinud, kuid selle asemele sirgunud tamm on omakorda jõudnud väärikasse ikka ning kutsub inimesi enda okste alla esivanemate tavasid jätkama.
25 aastat Tammealuse taassynnist
Tänavu kevadel möödub veerandsada aastat Tammealuse hiie taassynnist. 1989. aastal kohalike seltside ja rahvajuhtide eestvedamisel yle pika aja põline kihelkondlik hiiepaik heakorrastati ning seal hakkasid taas toimuma pärimuskultuuri ja eestlust väärtustavad rahvakogunemised. Tammealusel kahe ja poole aastakymne jooksul toimunud syndmused ja arutelud on oluliselt mõjutanud tänase Eesti hiiekultuuri ning andnud algtõuke muu hulgas riiklikule looduslike pyhapaikade arengukavale. Eesti on ainus riik maailmas, millel on olemas looduslike pyhapaikade riiklik arengukava. Esivanemad on pärandanud meile eriliselt vägeva, aga ka õrna pärandi, mille toel eestlastena edasi kesta.
Tammealuse hiie heakorrastamise mõtte algatas 1988. aastal koduloouurija ja Viru-Nigula Muinsuskaitse Seltsi esimees Helmut Elstrok. Koos Viru-Nigula rahvamaja juhataja Antonina Loho, muinsuskaitseklubi Tõlet noorte, Sonda metsameeste ja teiste kohalike elanikega tehti mõte ka teoks.
1989. aastast on hiis olnud taas kasutusel kogukondliku pyhapaigana. Hiie kaitseks ja hiiekylastajate tarbeks on rajatud uus kiviaed, väravad, lõkkekoht ja kiik. Algusaastatel korraldati hiies rahvapärimuse kevadkooli, kihelkonnapäevi jm syndmusi. Varsti sai aga peamiseks syndmuseks suvistepyhade pidamine, mis Virumaale omaselt on yhtlasi muna- ja kiigepyha.
Hiis asub Padaoru maastikukaitseala Leinoja sihtkaitsevööndis, mille valitseja on Keskkonnaamet. Hiies asub muinsuskaitsealune Silmaallikas.
Tammealuse hiie peamine eestkostja on Maausuliste Viru Koda, kes hooldab ja valvab hiiepaika ning korraldab siin hiiepyhi.
Tammealuse hiide pääseb Tallinn-Narva maanteelt Padaoru bussipeatuse juurest, kus hiiele osutab suur teeviit.
Loe lähemalt Tammealuse hiie kohta
Tammealuse hiie leht facebookis
Jaga Tammealuse hiie aastapäeva sündmust facebookis sõpradega
Allikas: www.maavald.ee
