Üha enamad ja enamad paarid puutuvad tänasel päeval kokku viljatuse probleemidega. Eestis on lastetusega hädas 10-15% paaridest, kes endale pisiperet soovivad. Päris sageli aga ei suuda tänapäeva meditsiin leida konkreetseid põhjuseid, puuduvad anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused, ei ole põletikke, ka hormonaalseid häireid ei esine. Pärimusmeditsiini vaatevinklist võib üks võimalik lastetuse põhjus olla nõrk neeruenergia.
Kui vaatame loodusravi süsteeme, näeme erinevates õpetustes ja koolkondades väga erinevat käsitlust viljatusele. Kuid üks arusaam on paljudes käsitlustes sarnane – inimese keha ei ole nagu masin, millesse üht lähtekoodi sisestades toimub konkreetne protsess. Iga inimene on ainukordne indiviid ja põhjused, miks tema elus midagi toimub või ei toimu, on seotud sadade pisiasjadega, mille loovad elustiil, dieet, keskkond, pärilikud mustrid, karma, motivatsioon ja veel mitmed muud tegurid.
Kaks probleemi, millest viljatuse puhul ehk vähem räägitakse on seotud emotsioonidega ja teine üldise kehaenergiate tasakaaluga. Mitmed pärimusmeditsiini teadmised räägivad sellest, et suguorganite heaks tööks peavad korras olema neerud. Siinkohal ei räägita näiteks konkreetselt neerupõletikest vms analüüsidega tuvastatavatest patoloogiatest, vaid meie peenanatoomiast, energiakehast. Paljud inimesed saavad tänasel päeval idamaade meditsiini terapeutide käest diagnoosiks külmad neerud või nõrgad neerud.
Mida see siis tähendab? Külmad ehk nõrgad neerud tähendab seda, et neeruenergia on vähenenud, neil ei ole enam piisavalt (elu)jõudu. See ei pea tähendama, et inimene oleks konkreetselt haige või kannataks neeruvalude käes, see võib olla lihtsalt keha märguanne, et tasakaal on paigast ära, midagi on vaja muuta. Kui kehal ei ole piisavalt jõudu, et ise hakkama saada, kuidas jõuaks ta elu anda veel kellegile teisele?
Kuidas ära tunda neeruenergia vähenemist ja mis selle vastu aitab?
Külmadest neerudest võib märku anda väsimus, jõuetus, pidev külmatunne, käte ja jalgade külmetamine, liigese- ja luuprobleemid ning valud, ebakorrapärased kuupuhastused, probleemid alaseljaga, probleemid suguelunditega ja ka lastetus.
Neeruenergiat vähendab väline külm – nii näiteks peaks Eestimaa kliimas vaatamata moetrendidele kandma siiski kampsuneid ja jopesid, mis oleksid pikemad kui vaid nabani. Vaadates põlisrahvaste naisi jahedamate ilmadega kohtades, võime näha, et sageli on neil sall või rätik ümber niuete keeratud – nemad juba teavad, et see piirkond on külmaga kõige haavatavam. Neerudele ei meeldi ka muude kehaosade külmetamine. Nii et seenemetsas või suusarajal külmetumise järel peaks kindlasti kodus tegema soojendavaid protseduure. Eriti haavatavad on meie eritus- ja suguelundid talveperioodil, kui külm ja niiskus ka rohkem kimbutavad.
Neeruenergiat saab tõsta ka erinevaid väliseid soojendavaid teraapiaid tehes – saun, soojad kompressid, soolakott, kuumavee kott, mokša, sooja õliga massaažid on siinkohal heaks abivahendiks.
Neerude energia võib väheneda ka tänu sellele, et me sööme valesid toite ja piltlikult öeldes seestpidiselt lisame külma juurde. Selleks, et neere seestpoolt soojendada ja toetada, tuleb süüa sooje toite, rõskel ja külmal ajal ka veidi vürtsikamaid (ideaalselt sobivad selleks erinevad nö talvise aja maitsetaimed, ilmtingimata ei pea üldse tšillit lisama!) ja lisada jookidele näiteks kardemoni. Kõrvale peaks jätma külmad joogid ja söögid, vähendama kohvi, alkoholi, rohelise salati tarbimist.
Kolmas põhjus, miks neerud võivad nõrgad olla, on see, et me oleme nad lihtsalt ära kurnanud. Neerupealsed on teadupärast ju ka vastutavad stressihormoonide tootmise eest ja kui pidevalt on stress, ületöötamine, palju negatiivseid emotsioone, magamatus, saavad energeetiliselt kannatada ka neerud.
Emotsioonide juhtimine, meditatsioonid ja teadlikkusharjutused, lõõgastavad protseduurid (näiteks massaaž, saunateraapia, veeteraapiad) aitavad ka kiirel ajal hoida enda tasakaalu ja seega ka neeruenergiat.
Autor: Kaia-Kaire Hunt
Kuidas täpsemalt just külmal ajal neerusid ja põit hoida, kuidas toetada suguorganite tervist ja saada hakkama stressitekitavate emotsioonidega, sellest tuleb juttu
keha-meele kursusel “Neerud. Viljakus. Emotsioonid.”, mis toimub
30. oktoobri õhtust 1. novembri pealelõunani kaunis Jõõpre maakeskuses Pärnumaal.