Kui tõlgendame juhtunut hädaohtlikuna, vastab meie keha automaatselt stressireaktsiooniga – ajust saadetud häiresignaal vallandab neerupealistest adrenaliinivoo, mis tormab läbi vereringe ja pöörab keha tavalised toimingud pea peale. Kui selline reaktsioon kordub päevast päeva ja me ei suuda pärast stressiolukorda rahuneda ja lõdvestuda, on selle mõju meie kehale hävitav. Olgu siin näitena toodud vaid mõni võimalik tulemus: kõrge vererõhk, haavandid, diabeet, impotentsus, pidev väsimus ja võimetus keskenduda.Stressireaktsioon jaguneb kolmeks faasiks:1) stressitekitav sündmus2) meie sisemine hinnang sellele3) keha reaktsioonEsimesega on meil pea võimatu midagi ette võtta, sest keskkond, kus elame, on täis väliseid stressoreid, mida meil pole võimalik vältida: müra, õhusaaste, olmekemikaalid, hoolimatus, kuritegevus jne.
- Varia
- 25.07.2016, 08:02
Viis sammu tõlgenduse muutmiseks ja meele rahustamiseks
Küllap oled kuulnud Briti kirjaniku Aldous Huxley (Texts and Pretexts 1932) tuntud ütlust "Kogemus ei ole see, mis kellegi inimesega juhtunud on. Kogemus on see, mida inimene selle juhtunuga peale hakkab." Tõepoolest, kogeme ju kõik elus raskusi, kuid mõni meist suudab end põlvili surutuna kiiresti kokku võtta, selgelt mõelda ning otsuseid vastu võtta, teine on samas olukorras jõuetu ja langeb musta masendusse. Küsimus on selles, kuidas me meid tabanud olukorda tõlgendame: kas peame seda ähvardavaks hädaohuks või lahendatavaks väljakutseks.
