Eestlased kuuluvad soome-ugri rahvaste hulka, kelle algkodu on Uurali kandis. Seal kujunes välja eestlaste esmane keeleline, osaliselt ka kultuuriline ja geneetiline pagas, mis rändas koos inimestega Läänemere-äärsetele aladele, vahendab Novaator.err.ee.
Praegused keeleteaduslikud andmed näitavad, et uurali algkeelt räägiti kuni umbes 3. aastatuhande lõpuni eKr vaid selle algkoduks peetaval alal. Hiljutised vanaDNA uuringud on tõendanud, et enamikku uurali rahvaid, aga ka lätlasi ja leedukaid ühendav ning ida poolt Siberist pärinev geneetiline panus (sealhulgas Y-kromosoomi haplogrupp N3a) on Eesti aladel elanud inimeste geenitiigis selgelt nähtav alles rauaajal.
