Kui Maxim mööda koridori tagasi magamistuppa sammub, toetub Alessia jälle harjale ning hingab sügavalt ja kergendust tundes sisse. Ta jälgib, kuidas lihased mehe seljal pingulduvad ja lõdvestuvad – kuni nende kahe lohuni, mis paistavad täpselt ta teksaste värvli piiril. See on häiriv vaatepilt – väga häiriv. Püsti on see mees veelgi häirivam kui pikali. Ta kaob oma tuppa ning Alessia sulgeb silmad ja tunneb end õnnetuna.
Mees ei palunud tal lahkuda, aga ta võib helistada Magda sõbrannale Agathale ja paluda tal leida siia koristama keegi teine. Ta tundus nii pahane, et teda segati, ja läks järjest vihasemaks.
Miks? Alessia kortsutab kulmu ja püüab lämmatada kasvavat paanikat. Siis heidab ta pilgu elutuppa, kus seisab klaver. Ei. Seda ei tohi juhtuda. Kui vaja, siis anub ta meest, et too laseks tal sinna jääda. Alessia ei taha ära minna. Ta ei saa ära minna. See klaver on ta ainus põgenemisvõimalus. Tema ainus rõõm. Ja siis härra ise. Tema kõhulihased, ta paljad jalad ja intensiivne pilk ergutavad Alessia kujutlusvõimet. Sel mehel on nägu nagu inglil ja keha… noh… Tüdruk punastab. Ta ei tohiks selliseid asju mõelda. See mees on nii ilus. Ei. Jäta järele. Keskendu.
Järskude liigutustega pühib Alessia parketilt tolmu, mida pole. Ta peab olema kõige parem koristaja, kes siin kunagi on olnud, et mees ei tahaks teda kellegagi asendada. Otsus tehtud, läheb Alessia elutuppa pühkima, koristama ja poleerima.
Kümne minuti pärast, kui tüdruk parajasti lõpetab L-kujulise diivani musta värvi patjade üleskloppimist, kuuleb ta välisukse paugatust. Tore. Härra on läinud. Alessia läheb otse mehe magamistuppa voodit tegema. Tuba on sassis nagu ikka – riided ja imelikud käerauad põrandal, kardinad pooleldi eest ära tõmmatud, voodipesu puntras segamini – ning ta korjab kiiresti voodiriided kokku. Ta mõtleb, miks on lai siidpael voodiotsa külge seotud, aga harutab selle lahti ja asetab öökapile käeraudade kõrvale. Voodisse puhtaid valgeid linu pannes mõtleb Alessia, mis asjad need võiksid küll olla. Tal pole õrna aimugi, aga ta ei taha hakata arvama. Ta teeb voodi üles ja läheb siis vannituba koristama.
Katkend on pärit E.L. Jamesi raamatust “Mister”.
Maxim Trevelyani elu on siiani olnud vaid lust ja lillepidu. Aristokraadipere noorem poeg pole pidanud päevagi tööl käima ja tänu heale välimusele nopib ta Londoni ööelust vürtsikaid lühisuhteid, nagu vaid ise soovib. Kuid siis tabab Maximi perekonda tragöödia ning mees leiab end silmitsi vastutuse ja kohustustega. Samal ajal jätkub tal silmi vaid sinises nailonkitlis haldjale, kes on ootamatult ilmunud koristama tema Chelsea linnaosas asuvat luksuskorterit.
Alessia Demachi on kaunis ja graatsiline ning mängib klaverit nagu tõeline virtuoos. Aga ta ei taha endast midagi rääkida – ja veel vähem sellest, kuidas või miks ta Inglismaale sattus. Kes see neiu on ja mille eest ta põgeneb? Ja kas Maxim suudab teda kaitsta?
Raamat ilmub 17. oktoobril. Telli raamat ette kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
