Ajakirjas Journal of Physical Chemistry B ilmunud Ameerika teadlaste uuring näitas, et vesi võib jäätumispunktist madalamal temperatuuril liikuda uut tüüpi vedelasse olekusse.

Uuringu autorite selgituste kohaselt on vesi veider aine, millel on loendatud enam kui 80 ebatavalist omadust, millest osade mõistmise kallal teadlased alles murravad pead. Näiteks võib vesi samaaegselt eksisteerida nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus ning pindpinevuse tõttu käitub vee pinnakiht elastse kilena, mis võimaldab putukatel selle pinnal liikuda ja veel taimejuurtest lehtedesse jõuda.

Üheks vee veidraks omaduseks on peetud selle võimet nn vedelik-vedelik faasimuutuse käigus üht tüüpi vedelikust teist tüüpi (erineva tiheduse ja entroopiaga) vedelikuks  muutuda. Kuna see toimub ülikiiresti, ei ole tänapäevane laborivarustus võimaldanud seda siiani testida.

Seetõttu otsustasid Pradeep Kumar Rockefelleri ülikoolist ja H. Eugene Stanley Bostoni ülikoolist kasutada selle kontrollimiseks arvutisimulatsiooni. Nad avastasid, et vedela vee jahutamisel vähenes selle kalduvus soojust juhtida, nagu võibki eeldada tavalise vedeliku puhul.

Langetades temperatuuri aga umbes -48 kraadini Celsiuse järgi, hakkas vedelas olekus vesi simulatsiooni järgi soojust juhtima isegi paremini.

Nad leidsid, et allpool seda temperatuuri toimuvad vedela vee struktuuris järsud, kuid pidevad muutused. Samal ajal muutub vedeliku lokaalne struktuur aga äärmiselt korrapäraseks (jäälaadseks). Need vedelas vees toimuvad struktuurimuutused põhjustavadki madalatel temperatuuridel soojusjuhtivuse kasvu.

Uuringu autorite sõnul toetab nende avastus vee vedelik-vedelik faasimuutuse teooriat.

Artikli autor Jaak-Kristjan Sutt, www.novaator.ee