Vereurmarohi kaotab soolatüükad ja aitab tõrjuda aiast tüütud kahjurid

Maist septembrini võib leida meie niitudel ja ka aedades vereurmarohtu. Loe, kuidas seda taime kasutada enda tervise ja aia eest hoolitsemisel.

Harilik vereurmarohi (Chelidonium majus) on mitmeaastane rohttaim magunaliste sugukonnast, vereurmarohu perekonna ainuke liik. Harilik vereurmarohi kasvab peaaegu kogu Euroopas ja Vahemere maades. Eestis on ta pärismaine taim ja tavaline. Vereurmarohu on eurooplased viinud ka Põhja-Ameerikasse, et sellega nahahaigusi ravida, ja ta on seal naturaliseerunud. Esimesed teated vereurmarohust Põhja-Ameerikas pärinevad aastast 1672.

Taim kasvab nii jäätmaal, tee ääres, metsaservas kui ka aias. Sagedamini leidub teda inimasustusega paikades. Taime kõrgus on 30-70, kohati kuni 120 cm. Vars on püstine ja harunev. Lehed on sulgjagused, kuni 30 cm pikad ja kinnituvad vahelduvalt.

Kollane õis on kahesuguline, nelja 1 cm pikkuse äraspidimunaja kroonlehega. Taim õitseb maist septembrini. Ta on putuktolmleja, sageli tolmeldavad teda kimalased. Vili on kõdrataoline peenike kupar. Õied ja kuprad on taimel samaaegselt. Seemned valmivad alates juunist. Seemned on väikesed ja mustad ning eritavad aineid, mis meelitavad sipelgaid ligi. Sipelgad veavad seemneid minema ja aitavad niimoodi taimel levida.

Vigastamisel eraldavad nii varred, lehed kui ka kuprad halvasti lõhnavat mürgist kollast piimmahla. Vereurmarohust on olemas diploidne, topeltõiega teisend. Seda peetakse agressiivseks taimeks ja mõnel pool hävitatakse. Vereurmarohu hävitamiseks piisab, kui see välja kitkuda või sellele enne seemnete valmimist mürki pihustada.

Vereurmarohi on mürgine. Allaneelamise korral tekitab ta suus ja kurgus ägedat kõrvetust ja ville. Ta võib põhjustada valusid maos ja maksas, iiveldust ja krampe. Mürgistus võib olla tõsine, kuid esmaabi korral ei ole see surmav. Ta on mürgine kõigile koduloomadele peale kitsede ja sigade.

Vereurmarohu piimmahla kasutatakse muu hulgas nahahaiguste, eelkõige soolatüügaste raviks. Inimesed on leotisega loputanud pead pärast pesemist, et vabaneda kõõmast.

Taimekaitsevahendina kasutatakse kogu maapealset osa taime õitsemise ajal. Neli puhmast peenestatakse ja valatakse peale 10 liitrit vett. Lastakse seista 10-20 minutit, misjärel vedelik muutub pruuniks. Seejärel kurnatakse ja kasutatakse pritsimiseks. Lahus sobib lehetäide, maipõrnika tõukude, lehekirpude, traatusside jt kahjurite tõrjeks.

Allikad: Maakodu.delfi.ee

Loe lisaks: RETSEPTID! Metsikud maitsed I: kevadised road vitamiinirikkast ja väekast naadist

RETSEPTID! Metsikud maitsed II: õrn kannike peletab depressiooni ja toob nii õnne kui tervist

Nõiataim angervaks kaitseb kurja silma eest ja alandab palavikku

Seotud