Ükskord ammu-ammu elas kord kuskil kaugel maal inimene, kelle ainus võimalus teiste inimestega kohtuda oli koduseinte vahelt lahkumine. Nii ei alga vist ükski õuduslugu, kuigi võib paljudele sellisena tunduda. Juba pelk mõte diivanilt või tugitoolist ülestõusmisest tundub õõvastav, rääkimata võidunud ja veninud riiete väljavahetamisest millegi šikima vastu.
Veebikaameral ei paista seevastu kõik välja ja Instagrami fotot saab tuunida. Netflixi päris ja väljamõeldud inimeste elude vaatamise kasvõi mõneks tunniks lõpetamine tekitaks ägedaid võõrustusnähte. Nagunii pole ju väljas kedagi, arvab iga inimene, kelle ainukene kogemus on toas viibimine.
Ometi sündis minevikus inimeste kohtumise tõttu uusi inimesi. Täpsemalt sündis tänane tubane põlvkond. Mis saab edasi? Veel hiljuti sai enamik püsivamaid suhteid alguse tööl, avalikel üritustel, baarides ja ööklubides ning sõprade sünnipäevadel. Väiksema tõenäosuse, kuid romantilisemad lood võisid alata transpordivahendis, koeraga jalutades, koolis, kellegagi juhuslikult rääkides jne. Kõik need võimalused on endiselt olemas, aga maailm on muutumas. Kohtumispaikade sekka on lisandunud internet.
Järgnev info puudutab ameeriklasi, sest sealne Pew uurimiskeskus korraldab ameeriklaste eluolu käsitlevaid regulaarseid uuringuid. Ometi ei saa rääkida kaugest maast, sest internet toob ka kõige kaugemad paigad koduse diivanini. Oodatavalt leidub ameeriklaste käitumises väikeseid erisusi, aga suurema pildi loomiseks peaks olema nende näite üldistus piisavalt informatiivne.
Pew uurimiskeskuse ameeriklaste veebimaailma suhtlust käsitleva 7 toksilist tüüpi, keda sotsiaalmeedias vältida
Nutimaailm röövib meie päris maailma
Soovitusi meie mälult: pildistage vähem ja vaadake rohkem!
