Vasakukäelised vasakule ei hoia

Vasakukäeliseks saab nimetada inimest, kes eelistab kasutada vasakut kehapoolt toimingutes, mis vajavad jõudu, koordinatsiooni ja täpsust. Nende sooritused on vasaku käega tehes edukamad kui parema käega tegutsemisel.Vasaku kehapoole eelistamist on täheldatud ka loomariigi esindajate seas. Vasakukäelised jagunevad ühtlaselt kogu maailma rahvastiku populatsioonis.Vasakukäelisus ei ole füüsiline puue, vaid isikuline omapära. Sisuliselt ei ole tegemist pelgalt vasaku käe kasutamisega, vaid ikka terve kehapoole eelistamisega – vasakukäeline eelistab lüüa palli vasaku jalaga, müksata lahti vajuvat ust vasaku puusaga jne. Kuna käeline eelistus paistab inimestele enam silma, siis räägitakse just vasakukäelisusest, mõtlemata siinkohal tervele kehale.Vasakukäelisus saab alguse ajupoolkerade funktsioonide kujunemise käigus. Üldiselt on vasakukäelisus pärilik, natukene rohkem on see levinum poiste kui tüdrukute seas. Mõlema paremakäelise vanema puhul on vasakukäelise lapse saamine kolm korda tõenäolisem, kui mõlema vasakukäelise vanema korral.Vasakukäelisus on enamasti kaasa sündinud, kuid see võib välja kujuneda ka sünnitrauma või elu jooksul saadud vigastuse tagajärjel – näiteks parema ajupoolkera kahjustuste või pikaajalist ravi nõudva käevigastuste puhul.Paremakäelistel inimestel on juhtivaks aju poolkeraks vasak, vasakukäelistel parem ajupool.