Vasakukäeliseks saab nimetada inimest, kes eelistab kasutada vasakut kehapoolt toimingutes, mis vajavad jõudu, koordinatsiooni ja täpsust. Nende sooritused on vasaku käega tehes edukamad kui parema käega tegutsemisel.
Vasaku kehapoole eelistamist on täheldatud ka loomariigi esindajate seas. Vasakukäelised jagunevad ühtlaselt kogu maailma rahvastiku populatsioonis.
Vasakukäelisus ei ole füüsiline puue, vaid isikuline omapära. Sisuliselt ei ole tegemist pelgalt vasaku käe kasutamisega, vaid ikka terve kehapoole eelistamisega – vasakukäeline eelistab lüüa palli vasaku jalaga, müksata lahti vajuvat ust vasaku puusaga jne. Kuna käeline eelistus paistab inimestele enam silma, siis räägitakse just vasakukäelisusest, mõtlemata siinkohal tervele kehale.
Vasakukäelisus saab alguse ajupoolkerade funktsioonide kujunemise käigus. Üldiselt on vasakukäelisus pärilik, natukene rohkem on see levinum poiste kui tüdrukute seas. Mõlema paremakäelise vanema puhul on vasakukäelise lapse saamine kolm korda tõenäolisem, kui mõlema vasakukäelise vanema korral.
Vasakukäelisus on enamasti kaasa sündinud, kuid see võib välja kujuneda ka sünnitrauma või elu jooksul saadud vigastuse tagajärjel – näiteks parema ajupoolkera kahjustuste või pikaajalist ravi nõudva käevigastuste puhul.
Paremakäelistel inimestel on juhtivaks aju poolkeraks vasak, vasakukäelistel parem ajupool. Kummalegi ajupoolele omistatakse kindlaid funktsioone – parem poolekera vastutab mõtlemise, loogika, empaatia, rütmitunnetuse eest, vasak tegeleb motoorika ja koordinatsiooniga.
Vasakukäelised omandavad paremini abstraktseid mõisteid, võõrkeeli, nad on edukamad kolmemõõtmelist mõtlemist nõudvatel erialadel, nagu infotehnoloogia, arhitektuur või skulptuur. Edukus on kergem tulema loomingulistel erialadel – kunstis, kultuuris, muusikas. Kuid tavaline kõne areneb vasakukäelistel lastel veidi hiljem kui paremakäelistel.
Paljud inimesed on ambidekstrid ehk siis mõlemakäelised. Kuid sel juhul on pigem tegemist ümberõpitud vasakukäelisusega. Pole olemas inimest, kes teeks kõike ainult vasaku käega. Muidu vasakukäelised inimesed võivad teha mõningaid toiminguid parema käega. Siinkohal on tegemist keskkonnaga kohanemisega – lihtsam on tegevusi õppida sooritama nii, nagu teeb enamus. Või nõuab parema käe kasutamist ohutustehnika nõuete täitmine.
Pole kuulda olnud juhtumitest, kus paremakäelisi lapsi oleks ümber sunnitud õppima vasakukäeliseks. Küll aga sunnitakse veel tänapäevalgi mõnel pool vasakukäelisi lapsi kirjutama parema käega. Nõukogude perioodil kasutati koolides sulepäid – vasakukäelise kirjutaja käsi kipub kirjutades liikuma üle kuivamata tindi, ning määris vihiku ja käed. Tänapäevased kirjutusvahendid selliseid probleeme ei põhjusta. Ning mitte kuidagi ei ole õigustatud vasakukäeliste parema käega kirjutama sundimine.
Varasematest aegadest on teada, et vasakukäelistel lastel seoti vasak käsi selja taha, rakendati peksukaristusi, sunniti tekste mõttetult ümber kirjutama. See ei mõjunud laste arengule soodustavalt.
Vasakukäeliste ahistamine pärineb ajalooliselt religioonist. Paremat kätt loeti nn “jumala käeks”, kuna sellega õnnistati ja löödi risti ette. Vasakut kätt ja kehapoolt seostati kuradiga.
Praeguseni elavad keeles edasi väljendid “Kurakäsi”, “keera kurakätt”, soovitatakse võtta lusikas ikka “õigesse” kätte. Arvamus mingite töövahendite hoidmiseks sobivast käest on visa kaduma.
See elab edasi tänapäeva moslemi uskumustes, moslemid võtavad toitu ainult parema käega ja solvanguks loetakse, kui kedagi lüüakse vasaku käega.
Vasakukäelisust taunib ka sõjavägi auandmise ja rivis marssimise korral, kuigi käsitsivõitluses on vastasele antav vasakult lähtuv rünnak eeliseks. Ka snaiprite tarbeks on olemas vasaku käe jaoks seadistatud relvad. Muude vahendite kasutamise peab vasakukäeline aga selgeks õppima paremakäelistega võrdselt.
Osade igapäevaelu vahendite kasutamine on lihtne: söögiriistad võtad lihtsalt vasakusse kätte, arvutihiirt saab seadistada vasakpoolseks, kõige unikaalseim tööriist ehk kirves käelisi eelistusi ei oma.
Vasakukäeliste poolt õpitakse enamasti mõningaid tavalisi esemeid kasutama parema käega. Siiski on vasakukäeliste seas tööõnnetused kergemad tulema. See ei tähenda vasakukäeliste suuremat kohmakust, pigem see on vaid tingitud inimeste endi eelarvamusest.
Vasakukäelisusel on mõningate füüsiliste tegevuste sooritamisel mitmeid eelistusi. Näiteks poksijad, vehklejad, igasuguste võitluskunstide harrastajad on eelistatumas seisundis, kuna nende vasak käsi on kiirem ja tugevam. Kõige enam on käelisust arvestatud golfimängijate puhul, neil on ammusest ajast olemas vasaku käe kepid ja ka vasakukäelistele mõeldud golfiklubid.
Suhtumine vasaku poole eelistamisse on tekitanud humoorika pseudoprobleemi – nimelt on leidnud mõned inimesed, et nemad vasakukäelistena ei taha õlut juua paremakäelistele mõeldud klaasist.
Siiski reaalse elu juurde jäädes häirib vasakukäelisi tavaelus enim igapäevatarbevahendite nagu fotoaparaatide nupud, sangad jms asetus. Tavapäraselt avanevad ka majade uksed paremakäeliste mugavust arvestades.
Internetipoodidest on võimalik tellida vasakukäelistele mõeldud lihtsamaid kaupu nagu käärid või pastakad. Siiski näiteks vasakukäelistele mõeldud mootorsaage või ketaslõikurit ei pakuta, ehkki nende kasutamisel eksimine põhjustab enam ja tõsisemaid vigastusi.
Internetis pakutavad kuulsate vasakukäeliste loetelud pole sajaprotsendiliselt õiged. Näiteks Aleksander Suure vasakukäelisust on raske tõestada. Ajalooliste isikute käelist eelistust saab uurida, kui isikust on säilinud näiteks allkirjastatud dokument.
Vasakukäeline vajutab kirjutades paberile teisele poole suunatud rõhuga. Ajaloolisi dokumente uurides on leitud jälgi nii vasakukäelistest kirjutajatest kui ka ümberõpetatud vasakukäelistest.
Vasakukäeliste koondumist teatavatele erialadele esineb küll spordis, kuid nn. puhtalt vasakukäeliste ameteid pole olemas. Samuti ei mõju kehapoole eelistus poliitiliste vaadete kujunemise osas.
Paradoksaalsel kombel on hämmastavalt paljud Ameerika presidendid vasakukäelised. Naljaga pooleks leiavad ameeriklased, et vasak käsi on presidendi käsi.
Vasakukäeliste päeva tähistatakse 13. augustil , see traditsioon sai alguse 1976. aastal. Päevale pühendatud kodulehekülg asub internetis: www.lefthandersday.com.
Facebookis on vasakukäelistele olemas eestikeelne infolehekülg et-ee.facebook.com/kurakasi.
Eestikeelset infot vasakukäeliste liikumise kohta pole eriti palju, mis näitab, et kehapoole eelistused pole meil eriliseks probleemiks. Ka lääne allikatega tutvudes jääb mulje, et vasakukäeliste koondumine klubidesse on pigem võimalus suhtlemiseks, kui vajadus lahendada probleeme.
Autor: Janek Ote
Allikas: www.bioneer.ee
