Paljudele on teada, et bioenergeetika ja tšakrate süsteem tuleneb vanast veedade süsteemist. Hoopis vähem on aga teada, et ka Vana-Venemaal on olnud teadmine tšakratest ja nende omadustest, ja seda paralleelselt totemismi ja loodususuga. Vana slaavi kultuuril on veedadega hoopis rohkem ühist, kui üldiselt teatakse. Slaavlased on osanud peenenergiat oma keha ja meele hädade leevendamiseks kasutada juba ammu enne uusjoogakultuuri pealetungi. Omamoodi on slaavi bioenergeetiline süsteem justkui link šamanistliku ja veedaliku kultuuri vahel - ühes süsteemis on nii kolme ilma kui bioenergeetilist energiapööriste käsitlus.
Veedade kultuuris on inimese energia seotud seitsme peamise tšakraga, millest igal ühel on oma värv, heli, sagedus, ja energiakeskus füüsilises kehas. Slaavi tšakrate süsteem on isegi veel keerukam – see sisaldab 37 suuremat energiakeskust, moodustades iselaadi energiaristid. Neist üheksa on juhtivad tšakrad, mis on vastutavad paljuski meie igapäevase elu ja toimingute eest.Vana-slaavi keeles on sõna ‘tšakra’ kombinatsioon kahest mõistest: ‘tšak’ – kahes suunas liikuv pööris (energiat vastuvõttev ja edasiandev) ja ‘ra’, mis tähendab ‘puhast kiirgust’.Slaavi tšakrate süsteem on jagatud kolme maailma järgi.
