Houstoni ülikooli teadlane William Sager hakkas piirkonda uurima paarkümmend aastat tagasi. Ta pani ookeanipõhjas asuvale mäemassiivile nime oma tolleaegse töökoha järgi – Tamu on Texase A&M ülikooli lühend.
Siiani olid geoloogid kindlad, et Tamu koosneb mitmest väiksemast mäest. Sageri värske uurimus lükkas selle ümber. Maavärinaandmed ja merepõhjast võetud kivimiproovid kinnitasid, et kogu hiigelsuur pinnavorm on üksainus vulkaan, mille koostis on igal pool ühesugune.
Tamu kõrgus on vaid pisut üle 4 kilomeetri. Tipp jääb kahe kilomeetri sügavusele vee alla. Tulemägi laiub ligikaudu 250 000 ruutkilomeetril. See ületab suuruselt Havail asuvat Mauna Loa vulkaani ning on vaid neljandiku võrra väiksem kui Päikesesüsteemi suurim vulkaan – Marsil asuv Olympus Mons.
Tulemägi tekkis kolme laama kokkupuutealal, kus magma tungis läbi õhukese maakoore. Vulkaan purskas viimati varasel kriidiajastul ligikaudu 145 miljonit aastat tagasi.
Sageri sõnul on basaldist koosneva Tamu eripäraks väga lauged nõlvad. Tipu lähedal on vulkaani nõlva kalle kõigest üks kraad.
Sarnaseid hiigelsuuri veealuseid vulkaane võib Sageri sõnul leiduda veel mitmel pool Vaikses ookeanis.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.
Autor: Piret Pappel
Allikas: www.novaator.ee
