Vahel vajad sa raputust, mis ärataks

Kui paljud meist elavad elusid, mis on piinarikkalt monotoonsed, nii vaesed oma nägemuselt, nii limiteeritud oma võimalustest, et sisemine tuli põgeneda selle valu eest hakkab meie mugavust vaikselt raputama, hakkab elamist selles turvatsoonis muutma väljakannatamatuks.

Vahel on vaja selles piinavas elujanus peaaegu alla anda, et see miski sees ärkaks ja ütleks, et nii ei saa see enam jätkuda. Mis ärataks ja näitaks, et pigem tõesti elada oma südame järgi ja riskida kõigega järgides oma kirge, seigeldes tundmatusse kui kaotada end sellesse lõputusse terve elu kestvasse hetke, kus me vaikselt anname hinge igavusest, sellest monotoonsest elurattast, kus me ei pööra kordagi pilku endasse, et näha, mis lööks selle sisemuse põlema, mis paneks selle vere lõpuks leegitsedes voolama.Me vajame elus neid raputusi, neid hetki, mis tõmbavad kui viimse hingetõmbe meist välja, sest see elule vastuvoolus elamine on muutunud sürreaalselt piinavaks. Ükski väljakutse, ükski eneseületamine ei vaja nii palju pingutust kui paigal püsimine, kui elamine monotoonselt eirates kogu seda elu endas.

Hakka Alkeemia klubi liikmeks luues endale konto!

Isikliku kontoga on sinu privileegid:

  • - Ligipääs artiklitele ja podcastidele
  • - Info ürituste kohta sündmuste kalendris
  • - Võimalus jagada infot oma sündmuste kohta
  • - Võimekus märkida artikleid loetuks jpm.

Mine registreerima

Hakates Alkeemia klubi liikmeks nõustud meie kasutajatingimuste, privaatsuspoliitikaga ja Alkeemia uudiskirjadega.

Seotud