Peruquois jagab oma seminaridel iidseid müstilisi praktikaid, et naistes ärkaks naiselik ilu ja jõud, avaneks loovus ja sisemine võime luua just sellist elu, mida nad ise soovivad. Ta räägib Elviira Eessaarele portaalist Goodnews avameelselt ja selgelt paarisuhetest ning naise rollist õnneliku suhte loomisel ja hoidmisel.
Räägime veidi armastusest ja suhetest – mida naised saaksid teha, et suhted oleksid rohkem õnnelikumad?
Räägin palju suhetest iseendaga, kuid loomulikult sama tähtis on ka suhe mehega, oma partneriga.
Ehk milline on meie suhe meestega? Mehed on naistele täiesti tundmatud isiksused. Me oleme vastandid ning ma leian, et selles peitubki asja võlu. Kui meie, naised, oleme omavahel rääkimas, siis me mõistame teineteist, aga olles koos mehega, on meil tihtipeale neist raske aru saada – millest nad mõtlevad, kuidas nad tunnevad.
Suhetes tekkivad lahkhelid on väga keeruline teema. Naised jõuavad aja jooksul läbi naiselikkuse sisemisele minale lähemale, samas kui mehed selles suunas eriti ei kasva ega arene (ning nendel meestel on niiöelda enda õiget mina raskem leida) või on nad väga maskuliinsed ja väga mõistuses kinni, mis tähendab, et nad lähenevad olukordadele mõistusega, mitte tunnetega. Tihtipeale tähendab see, et mehed töötavad sellisel alal, mis pole neile tegelikult loomuomane. Nad ei ole iseendaga lõpuni ausad. See on see hetk, kus sa näed, et neid juhib mõistus mitte süda ja neil on tegelikult keeruline olla, sest nad ei oska oma keha ja vaimu kokku viia. Seda ilmestab eriti hästi tänapäeval igasuguste elektrooniliste vidinate, sealhulgas arvutimängude lõputu kasutamine, aga ka ülemäärane spordi harrastamine. Ma usun, et see on normaalne, et mees on spordist huvitatud, aga kas ta peab seda just hullupööra olema? Või siis huvitutakse liialt televiisori vaatamisest, arvutist ja loomulikult pidevalt mobiiltelefonis olemisest. Inimesega, kes on oma „hobidele” nii metsikult keskendunud, on väga raske ja valus koos elada ja sellises suhtes on palju mõistuse energiat.
Ja siinkohal leiangi, et meie kui naiste roll suhte kooshoidmisel on äärmiselt oluline. Me peaksime olema valvurid omavahelisele armastusele, meie roll on kaitsta seda armastust ja järjepidevalt täita meie igapäeva elu lähedusega.
Kuidas seda teha, kui me oleme nii erinevad?
Intuitiivselt me tegime seda suhte alguses. Me andsime endast kõik, näitasime meestele oma naiselikkust ja jagasime seda niinimetatud “naiselikkuse energiat”. Me arvatavasti riietusime sensuaalsemalt või siis puudutasime oma mehi erilisel moel. Mida aeg edasi, seda mugavamaks me selles olukorras läheme ning paratamatult hakkame enda naiselikkust mehele vähem pakkuma. Kuid just see naiselikkuse energia, puudutused, see hingetoit, mida naine pakub – see kõik on mehe jaoks kui kuld. Selle nimel mees oma elu elabki. Olles tühjas suhtes, teeb mees tihti sellist tööd, mis talle väga ei istu, aga teeb seda selleks, et naist ja koosloodud kodu ülal pidada, ka laste laste nimel muidugi. Kuid siis on tihti näha, et selle kompromissi juures pole temast endast sisemiselt enam palju järgi jäänud.
Seega usun, et on äärmiselt oluline, et meie, naised, hoiaksime tõsiselt oma meestel silma peal ja mõtleksime korraks järgi, et kas ta ikka teeb sellist tööd, mis talle endale ka meeldib? See paistab kohe välja, kui töö ei meeldi, mees elab vaid kompromisse tehes ja see on tihtilugu põhjuseks, miks mees ei viibi enam olevikus ega ela praeguses hetkes. Seega on väga oluline julgustada enda meest vaatamaks enda sisse, et ta leiaks selle, mis on tema jaoks õige või tõde. Ja seda julgustust ma mõtlengi armastuse kaitse all, sest samamoodi kui enda, oleme ka nende armastuse valvurid. Paraku mehed kardavad tihtipeale võtta vastu otsuseid südame järgi, nad tunnevad, et sellisel juhul pole nad võimelised peret piisavalt toetama või ülal pidama. Aga see on väga tugev aspekt meeste psüühikas. Kui mees elab sellises olekus, siis tema armatsemise soov on väiksem või puudub üldse. Või armatseb ta pigem stressi ja valu vabastamiseks, mida ta kogeb, sest ta ei ole ühenduses enda sisemise minaga. Sellisel juhul kasutab ta naist pelgalt kui ühenduspunkti, et lasta valuenergial kehast välja minna. Ilmselgelt vallandub see tal seemnepurskena, kuid on rohkem stiilis: “Oehh, sain nüüd hetkeks kogu selle koorma enda õlgadelt maha!” Ja see kõik oleks isegi õige, kui ta teeks seda ihaldades naist sügavamas mõttes ja jumaldades tema keha, aga kui ta teeb seda lihtsalt, et pingest vabaneda, siis muutub see hoopis seesmiseks frustratsiooniks ja kõlab mõttena: “Nüüd me armatseme, sest see on teatud mõttes nagu teenus.”
Selleks, et mees saaks puudutada naise hinge, vaimu ja samaaegselt tunnetada tema ihu, peab ta naisele andma endast kõik, temast lugu pidama ja tundma naise vastu lõpmatut armastust. Tihti näeme suhteid, kus seda ei toimu ning naine hakkab enda energiat järjest rohkem endasse, sissepoole tõmbama ja temast saab pigem praktiline abiline. Ta käib poes, teeb süüa, hoolitseb laste eest või töötab jne., aga ega sellises naises palju elumahla enam ei voola. See omakorda viib mehe rohkem eemale, sest naine ei tõmba teda enam nii väga endasse. Siis me näemegi pealispindset ja suhteliselt tühja suhet, mida on oi kui valus elada, sest sa tead, milline oli selle suhte potentsiaal ja võimalused, kui te alguses kohtusite.
Aga kuidas siis oma suhte ja kodu energiat puhtaks teha?
Selleks peadki suhtes aus olema. Paljude naiste jaoks on see hetk, kui nad on avastanud, et nad on elanud peamiselt kompromisse tehes, kompromiteerides enda armastust, väga hirmuäratav. See võib tihti avalduda kägistamise tundena ja seetõttu on raske sõnadel välja tulla ning mistõttu on raske ausalt rääkida, aga kui ta lõpuks räägib, on see pigem nagu röökimine või plahvatus, selle asemel, et rääkida sügavalt enda olemusest ja mida mees tegelikult huviga kuulaks.
Naine peab ikkagi teadlikult endasse uuesti vaatama, tõmbuma tagasi endasse ja enda armastusse ning küsima endalt: “Kuidas mu armastus on selles suhtes väljenduma hakanud?”; “Kas ma olen enda vastu aus olnud?”; “Kas teine pool on enda vastu aus?”, ja kui tuleb välja, et me ei ole ausad olnud, siis räägime sellest ja tunnistame seda endale. Ainult me ise saame alustada oma elu korda seadmisega. See võib kaasa tuua väga suuri muutusi, näiteks tulevikuplaanide muutuse, töökoha vahetuse või lausa elukoha muutuse.
Palju on ju ka segavaid väliseid tegureid?
Lisaks peab naine õppima panustama endasse ja enda mehesse ilma igasuguste väliste segajateta nagu telefonid, arvutid jne. Loo selleks püha koht enda kodus! Näiteks söögilauas enda kehale toitaineid ja energiat andes seisa selle eest hea, et seal poleks tehnoloogiat teie ümber – telefonid, telekas, arvuti jt., pange pigem laua keskele küünal ning pühenduge teineteisele ja kogu perele. Looge see püha ruum endile ja olge selle armastuse kaitsjaks ning suur emalik armastuse energia tulebki sellisel hetkel välja ja te tunnete, et just see ongi see KOOSOLEMISE KOHT. Te lihtsalt “sööte koos” või jagate oma päeva muljed, aga seejuures olete tõeliselt KOOS. Te ei vaja tegelikult telefone ega tehnikat enda lähedale. Andke üksteisele ruumi olla üheskoos.
Ma arvan, et me peame ära tundma, kui me ei ole päriselt koos ega loo seda püha ruumi päeva jooksul, siis pingeline energia hakkab lihtsalt kiht kihi haaval meie ümber kuhjuma, mistõttu on terve suhte jaoks samuti äärmiselt oluline koos hingamine. Kasvõi lihtsalt igapäev pikutage koos, pannes enda pea mehe rinnale, hingake ühes rütmis ja juba sellest hakkab arenema intiimsem suhe ning loomulikumal viisil.
Peame lihtsalt õppime need telefonid kõrvale jätma.
Autor: Elviira Eessaar
Allikas: Goodnews.ee
Väelauljatar ja vokaalijumalanna Peruquois esineb oma uue live-programmiga “Armunud Naised” ehk “Woman In Love” Tallinnas, Vene Kultuurikeskuses neljapäeval, 5. oktoobril. Osta pilet SIIT.
Kuula Peruquois’d ka Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”.
