Mitu põlve tagasi andis ühes väikeses Alaska külas kohalik teadjanaine oma lapselapsele pakikese 13 kivi ja 13 kotkasulega ning ütles, et ühel päeval, kui ta ise on vanaema ja oma kogukonna teadjanaine, kohtub ta ülejäänud kaheteistkümne targaga neljast suunast. Kohtub selleks, et äratada inimesed ja selleks, et päästa Emake Maa.
Kõlab nagu muinasjutt? See ongi, ainult, et muinasjutt päris elust. Mul on olnud see au ja õnn piiluda selle muinasjutu sisse. Kel seda võimalust senini pole olnud, siis see raamat, ettekuulutused, et teadjanaised on määratud ühel hetkel kokku saama, et oma jõud ühendada ja oma teadmisi maailmale jagada.
2004. aastal sai ettekuulutus tõeks.
Vanaemad kirjutavad nii:
“Oleme kolmteist põlisrahvaste vanaema, kes tulid esmakordselt koku 2004. aastal. Tulime kokku neljast ilmakaarest, tulime Amazonase vihmametsast, Põhja-Ameerika põhjapolaarjoonelt, Ameerika loodeosa suurtest laantest, Põhja-Ameerika tasandike ääretust avarusest, Kesk-Ameerika kõrgmaalt, Lõuna-Dakota Mustadelt mägedelt, Mehhikost Oaxaca mäestikust, Ameerika edelaosa kõrbest, Tiibeti mäestikust ja Aafrika ekvatoriaalsetest vihmametsadest.
Meid tõi kokku ühine soov tugevdada sidemeid traditsiooniliste loodusravitsejate ja kogukondade vahel üle terve ilma, ning moodustada uus üleilmne liit.
/…/
Meie, suhted.
Vanaemade traditsioonid austavad tõsiasja, et oleme kõik pühendatud ja ühendatud oma maailmaga sünnihetkel läbi nelja Emakese Maa põhielemendi: vesi, õhk, tuli ja maa. Meie ürgühendus nelja põhielemendiga tähendab juba iseenesest püha ühendust kogu Looduga.
“Elame emaüsa vees,” selgitab hopi vanaema Mona Polacca. “Mõned hetked enne siia ilma tulemist voogab vesi meie ema üsast välja ja me järgneme. Sel põhjusel kutsuvad hopid vett meie elu esimeseks põhialuseks.”
“Pole kokkusattumus,” ütlevad vanaemad, “et Maal on protsentuaalselt sama palju vett kui inimkehas.” Pole ka juhus, et ajal, kui planeedi püha vesi – Emakese Maa veri – on ohtlikult reostumas, oleme unustamas oma kaasasündinud ühendust Püha Kõiksusega – ainsat teadmist, mis saab meid lunastada.
Saabudes vee järel ellu, tõmbame kopsudesse esimese hingetõmbe, ütleb vanaema Mona. Seega on hopide traditsioonis õhk elu alus number kaks. Meie hingetõmme seob meid õhuga ja tuultega, ilma milleta saaksime otsa. Nii et kui õhk üha rohkem saastub, kahjustame end emotsionaalselt, vaimselt ja ka füüsiliselt.
“Elu kolmanda alusega, milleks on tuli, puutume kokku järgmisena: kui ema ja isa võtavad meid sülle, ning kõik teised, kes meid armastavad ja meid hoiavad,” selgitab vanaema Mona. “Hopide sõnul süütavad meie hooldajad meie jaoks tule, mis meid tervitab ja soojendab, ja on ere ja kaitsev nagu tuligi.”
Mingil hetkel varsti pärast sündi, puutume kokku Emakese Maaga. Algul pannakse meid maha ning me roomame ja ukerdame seal, seejärel aga hakkame ise käte ja põlvede abil ennast püsti upitama. Viimaks seisame Maal oma kahe jala peal. Nii ütlevad hopid, et elu neljandaks põhialuseks on maa.
“Kahjuks,” nendib vanaema Mona, “mäletavad vaid vähesed meist hetke, mil saavutasime Maa peal seistes tasakaalu ning saime tunda Emakese Maa poolt antavat kindlust ja väge. Kuid täiskasvanuina saame sellest pühast hetkest osa, kui vaatleme siira rõõmuga oma esimesi samme astuvat last.
Vanaemad rõhutavad, et kinnitamaks oma ürgset sidet kõikide elementidega ja Looduga, peaksime iga päeva alguses tundma tänulikkust Looja ja Emakese Maa vastu kõige eest, mis on nende poolt meie jaoks siia ilma antud.
“Looja on too Üks, kes on vees,” ütleb vanaema Julieta. “Too Üks, kes on tules, maas. Ta on Üks, kes on õhus. Ta on too, kes elab meie sees.”
“Kui me teadlikult tervitame vett, näiteks ennast pestes või seda juues, saab meil veega olema oma suhe,” ütlevad vanaemad. “Teame seda, et Looja õnnistab meid lahendustega, mis tulevad veest,” ütleb vanaema Mona. “See element aitab meil mõista asju. Mida rohkem me vett austame ja selle vastu tänulikkust tunneme, seda suuremat abi see meile elus pakub.”
Tänu seotusele elementidega, on meie võimuses vett ka tervendada, niisamuti nagu vesi võib tervendada meid. Vanaemad ütlevad, et kvantfüüsika vallas tehtud avastused, millest põlisrahvad on alati teadlikud olnud, kinnitavad teadmist, et palve jõul on võimalik vee reostatust vähendada. Vanaemad palvetavad Maa vete puhtuse eest iga päev. Samamoodi võib lapseootel naine palvetada oma üsa vee eest, et see ümbritseks tema kasvavat last armastuse ja tänulikkusega, ning tänu sellisele palvele saab tema lapse elu olema igavesti õnnistatud.
Kuula ka R2 saadet “Hallo, Kosmos!”, kus külaliseks üks kolmeteistkümnest vanaemast – Mona Polacca.
Vaata raamatu kohta: Carol Schaefer “Vanaemade nõuanded maailmale”
