Asjadest lahtilaskmine on väga raske, aga nendest vaba olemine nii ilus
Vaata oma kodus võõra pilguga ringi ja märka, kas sul leidub seal midagi nendest kategooriatest?
Sentimentaalse väärtusega asjad
See Hiiumaalt korjatud kivi teie esimeselt kohtingult. See vanaema antud serviis, mis seisab kapis klaasi taga juba kümme aastat. Kõik need sünnipäevakaardid. Üheksanda klassi lõpusõrmus koolist, kus sulle ei meeldinud tegelikult käia, ja nii edasi. Paljud asjad, mis meil on, kannavad endaga kaasas emotsionaalset pagasit ja meil on raske lasta neil minna. Küsi endalt, kas ilma selle konkreetse asjata oleks sul ka mälestus alles? Kui asi on vajalik, et meelde tuletada ja luua elavaid mälupilte, siis võid alati teha sellest foto ja luua arvutisse kausta koos piltide ja kommentaaridega nendest esemetest. Ja siis lase neil minna, sest väärtus oli tegelikult hetkes või inimestes, aga mitte asjas.
Äkki-seda-läheb-kunagi-vaja asjad
See on põhiline põhjus, miks inimesed hoiavad alles asju, mida nad ei kasuta. Äkki ühel päeval läheb vaja! Aga on suur vahe sellel, kas sa vajad seda, või kas sa VÕIB-OLLA vajad seda. Kui sa pole mingit eset juba aasta aega kasutanud, siis võid vabalt lasta tal minna. Ja kui juhtub, et mõnda nendest asjadest kunagi vajad, siis saab alati rentida, osta, laenata, vahetada. 99%-l juhtudest sa esemest puudust ei tunne, vaid naudid seda, et ei pea sellelt regulaarselt tolmu pühkima ja seda ühest kohast teise tõstma.
Vanematel inimestel on ilmselt seda raskem teha, sest nad on kasvanud üles teistsuguses keskkonnas, sellises, kus polnud eriti midagi saada. Praegu aga on ajad muutunud ja valikuid nii palju, et saame noppida välja ainult lemmikud ning ei pea kõike igaks juhuks alles hoidma. Ei pea ennast üleliigsega koormama.
Paberkola
Mis puutub vanadesse koolimärkmetesse, siis soovitan need digitaliseerida ja arvutisse kaust luua, nii on neid igal hetkel võimalik sirvida ja printida ning need ei kogu tolmu ega võta ruumi. Meenuta, kui palju ja kui tihti sa neid ikkagi sirvinud oled? Kas üldse? Sama saad ka teha kuhjuvate tšekkide ja “vajalike” paberitega. Skaneeri ja digitaliseeri, nii on nad sul alati käepärast võtta, nad ei põle, nad ei kulu ega hävi. Eeldusel muidugi, et laed nad üles pilve või mõnda teise igavesse ja kustumatusse failikogujasse.
“Aitäh kingituse eest! Ma panen selle sinna sahtlisse, kus on kõik need teised kingitused, mida ma ei kasuta”
Tihti tunneme süüd, kui anname või viskame ära midagi, mis on meile kingitud. Sain hiljuti Raamatuvahetusest raamatu, millel oli sees pühendus, ehk siis see oli kellelegi kingitud ja see vahetati ära. Olin koos sõbrannaga kohvikus, kui avasin paki, ja ta ei suutnud uskuda, et keegi kingib ära pühendusega raamatu. Mina aga ei suutnud aru saada, et miks peaks hoidma alles raamatut, kui see ei meeldi või on juba läbi loetud.
Meil on raske lasta lahti asjadest, mille on kinkinud meile need, kes meid armastavad. Usu või mitte, aga nad armastavad sind ka siis edasi, kui kingi ära viskad või edasi kingid. Kingituse eesmärk on teha keegi õnnelikuks, ja kui ese seda ei tee, siis milleks seda hoida. Vaevalt sind armastav inimene tahab, et hoiaksid kodus midagi, mis sind väsitab või ees on. Keegi ei taha ju kinkida üleliigset koormat. Parem leida asjale omanik, kelle jaoks on sellel suur väärtus.
Asja hind on aeg, mis sa selle vastu vahetasid
Meil on raske lasta minna asjadel, mis maksid palju. Võib-olla on see kallis talvemantel, mis ajab sügelema, see ebamugav tugitool, mis tundus nii ilus, või see kohvimasin, mis kõigil on, aga mis teeb üsna kehva kohvi. Mõtle parem sellele, kas raha on väärt, et panna kogu su keha sügelema?Kas see on väärt, et koormata su pead ja täita su ruumi. Mõtle enda ja aja väärtusele, sest selle kõrval on raha tühine.
Üks-päev-hakkan-ma-asjad
See kastitäis maalitarbeid, mis kogub tolmu juba kaks aastat. Need kokandusraamatud, mille järgi sa “ükspäev” hakkad gurmeeõhtusööke valmistama. Need püksid, kuhu sa kümme aastat pole sisse mahtunud, aga “ükspäev” jälle mahud. Lase neil lihtsalt minna.
Autor: Kaisa Lattu
Allikas: Kaisa Lattu “Asjadest lahtilaskmise kunst”, kirjastus Pilgrim
