Ohtrate puu- ja köögiviljade söömine ning punase ja töödeldud liha tarbimise vähendamine on tervisele kasulik. See on ütlematagi selge. Kuna kanad ja lehmad aga söövad samuti ning põletavad sealjuures energiat, on lihal kaudselt tähtis roll kliimamuutuste põhjustamisel. Taimetoitlus võib tugevalt vähendada sinu ökoloogilist jalajälge.
See kõik kehtib isiklikul tasandil. Mis aga saab siis, kui korrutada need muutused seitsme miljardi inimesega ja arvestada ka üha kasvava rahvaarvuga?
Meie uusima uuringu käigus oleme kolleegidega jõudnud järeldusele, et 2050. aastaks saaks ära hoida 5-8 miljonit surma igal aastal, kui võtta kasutusele taimepõhised dieedid, mis ühtiksid Maailma Terviseorganisatsiooni ülemaailmsete toitumissoovitustega. See tähendaks ülemaailmse suremuse vähenemist 6-10% võrra.
Toiduga seotud kasvuhoonegaaside emissioonid väheneksid samuti enam kui kahe kolmandiku võrra. Kokkuvõttes oleks neist toitumismuutustest ühiskonnale kasu enam kui triljoni dollari – isegi kuni 30 triljoni dollari – väärtuses. See moodustab tervelt kümnendiku 2050. aasta eeldatavast ülemaailmsest SKP-st. Kõnealuse uuringu tulemused on avaldatud teadusajakirjas PNAS.
Toitumise kohta koostatud prognoosid värvivad sünge pildi. Eeldatakse küll puu- ja köögiviljade tarbimise kasvu, aga sama käib ka punase liha söömise ja üldiste kalorite tarbimise kohta. Toitumissoovitusi suudavad hinnanguliselt järgida meie uuringusse kaasatud 105 maailmapiirkonna hulgast alla kolmandiku.
Kehva toitumiskavaga suur elanikkond tähendab seda, et 2050. aastaks moodustavad toiduga seotud kasvuhoonegaaside emissioonid poole “emissioonide eelarvest”, mille maailm on varunud globaalse soojenemise kasvu piiramiseks alla 2℃.
Mõistmaks, kuidas toitumismuutused võiksid sellist sünget tulevikku ära hoida, oleme loonud neli erinevat toitumiskava ning analüüsinud nende mõju tervisele ja keskkonnale: üks võrdlusstsenaarium, mis põhineb 2050. aastaks projekteeritud toitumiskavale; üks stsenaarium, mis põhineb ülemaailmsetel toitumissoovitustel, sealhulgas küllaldasele puu- ja köögiviljade tarbimisele ning punase liha, suhkru ja liigsete kalorite tarbimise piiramisele; ning kaks taimetoidulist stsenaariumi, millest üks sisaldab mune ja piimatooteid (lakto-ovotaimetoiduline) ning teine on täiesti taimepõhine (täistaimetoiduline).
Miljonid ärahoitavad surmajuhtumid
Me avastasime, et ülemaailmsete toitumissoovituste järgimisega võiks igal aastal ära hoida vähemalt 5,1 miljonit surma. Taimetoidulised ja täistaimetoidulised dieedid hoiaksid ära vastavalt 7,3 ja 8,1 miljonit surma, millest ligi pooled leiavad aset punase liha liigsöömise tõttu. Teise poole surmadest oleks võimalik ära hoida puu- ja köögiviljade suurema tarbimisega, nagu ka tarbitud energiakoguse vähendamisega (ja sellega seoses ka ülekaalulisuse vähenemisega).
Tulemused erinesid regiooniti märgatavalt. Umbes kaks kolmandikku toitumismuutustega kaasnevast kasust tervisele avaldub hinnanguliselt arengumaades, eeskätt Ida- ja Lõuna-Aasias. Kuid kõrge sissetulekuga riigid ei jää kaugele maha – arenenud riikides võib kasutegur iga inimese kohta tegelikult olla isegi kaks korda suurem kui arengumaades, sest nende riikide suhteliselt tasakaalustamata toitumine tähendab ka suuremat arenguruumi.
Suurimad tervisehüved saaksid osaks Hiinale, kus suremus väheneks igal aastal 1,4-1,7 miljoni võrra. Kõige tähtsamateks teguriteks oleksid seal punase liha söömise ja üldise ületarbimise vähendamine. Sama käib ka näiteks Euroopa Liidu ja USA kohta. Indias võiks tänu puu- ja köögiviljade suuremale tarbimisele ära hoida kuni miljon surma aastas.
Venemaa ja teised Ida-Euroopa riigid saaksid suurt kasu iga inimese kohta iseäranis tänu punase liha tarbimise vähendamisele. Elanikud väikestes saareriikides nagu Mauritius ning Trinidad ja Tobago saaksid enim kasu ülekaalulisuse vähenemisest.
Täistaimetoitlased kliimamuutuste vastu?
Meie hinnangul oleks ülemaailmsete toitumissoovituste vastuvõtmise abil võimalik vähendada toiduga seotud emissioone 29% võrra. Kuid isegi see poleks siiski piisav, et vähendada toiduga seotud kasvuhoonegaaside emissioone võrdväärselt üldiste kärbetega, mis oleksid vajalikud ülemaailmse temperatuuri kasvu hoidmiseks alla 2°C.
Kliimamuutustega tõsiselt võitlemiseks läheb vaja rohkem taimepõhist toitumist. Meie analüüs näitab, et kui kogu maailm võtaks omaks taimetoitluse, väheneks toiduga seotud emissioonide osakaal 63% võrra. Ja kui kõik hakkaksid täistaimetoitlaseks? Lausa 70% võrra.
Mis on selle kõige väärtus?
Toitumismuutustel on tohutud majanduslikud hüved, mis aitaksid igal aastal ülemaailmselt säästa 700 miljonit kuni miljard dollarit tervishoiu, tasustamata mitteametliku hoolduse ja kaotatud tööpäevade pealt. Ühiskonna omistatud väärtus suremuse ohu vähenemisele võib küündida isegi 9-13 protsendini ülemaailmsest SKP-st ehk 20-30 triljoni dollarini. Kliimamuutuste põhjustatud kahjude ärahoidmine toiduga seotud kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise teel oleks väärt kuni 570 miljardit dollarit.
Rahalise väärtuse kinnistamine heale tervisele ja keskkonnale on tundlik teema. Meie uuringu tulemused aga näitavad, et toitumismuutustest võib ühiskonnale olla suur kasu ning nende hüvede väärtus soosib tohutult tervislikumat ja keskkonnasäästlikumat dieeti.
Sellise ettevõtmise ulatus on mõistagi üüratu. Toidu- ja köögiviljade tootmine ja tarbimine peaks ülemaailmsete toitumissoovituste täitmiseks Sahara-taguses Aafrikas ja Lõuna-Aasias enam kui kahekordistuma, samas kui punase liha tarbimist tuleks ülemaailmselt vähendada poole võrra ning jõukamates riikides tervelt kahe kolmandiku võrra. Lisaks peaksime kõvasti töötama ületarbimise probleemi lahendamise nimel. Sellest kõigest on raske läbi närida.
Autor: Marco Springmann, Oxfordi ülikooli uurija
Allikas: www.iflscience.com
Tõlkis: Joonas Orav
