BBC nomofoobia. Sõna tagumine osa viitab foobiale ehk kestvale hirmu ja ängistuse häirele. Esimene pool koosneb kahest sõnast – “no” ja “phone”, andes kokku ängistuse ja hirmu telefonist ilmaolemise kartuses. Kas sind haarab külma higiga hirm mõteldes telefoni kaotusele?
Selliseid inimesi on maailmas päris palju. Lõuna-Koreas kogutud uuringu andmete põhjal arvatakse, et sealsetest lastest iga neljas kannatab nutitelefoni sõltuvuse käes. Nemad on potentsiaalsed nomofoobikud. Paraku mitte ainukesed, küll aga esindavad lapsed kurvavõitu trendi, et taolise põhjusega täiendav elu kvaliteeti langetav stress nihkub üha varasematesse vanuserühmadesse.
Aasia riikides on 2.6 miljardit nutitelefoni kasutajat. Näiteks 11 aastastes Lõuna-Korelastest omab nutitelefoni 72% ja nad veedavad telefoniga päevasest ärkveloldud ajast 5.4 tundi. Järelikult peab neil olema midagi, mida telefoniga teha. Ja kui sellise tegevuse harrastajaid on palju, võib rääkida juba kultuurist. Näiteks on Jaapanis uueks kultuurinormiks jäädvustada enne sööma asumist telefoni oma taldriku sisust pilt. Kõrvalehüppena olgu vastupidine näide Saksamaalt, kus tänu paari aasta eest vastuvõetud omapärasele autoriõiguse seaduse muudatusele allub toidust tehtud pilt autoriõigustega kaitstud omandi hulka ja kui kokk näeb kedagi tema toitu loata pildistamas, võib ta nõuda igalt toidupiltnikult kopsaka kahjutasu. Saksa kokkade mureks pole niivõrd ideede varastamine, kuivõrd risk, et pildile satub sotsiaalmeedia kaudu renomeed kahjustavalt kesine taldrikututäis.
Hurjutades sakslasi tehnoloogilise progressiga konflikti sattuvate imelike õigusnormide pärast, jõuame teistpidi olukorda, milles haaraks õigusnormide järele, et päästa inimesi kes jalutavad mobiili vaadates sadamakailt merre või kukuvad kanalisatsiooni nagu on juhtunud Taiwanis ja Hiinas. Pole siis ime, et nomofoobia on sealsetes riikides aktuaalne ning meile õpetlikult hoiatav suundumus. BBC artiklis tuuakse näide 19 aastasest neiust, keda on alates 2013. aastast püütud nomofoobiast vabastada. Ta kardab jätkuvalt, et kaotab telefoni ära, mistõttu hoiab seda pidevalt endaga kaasas. Telefoni nägemata võib käivituda hirmuhoog, tõusevad südame löögisagedus ja peopesad hakkavad higistama. Vanematele tegi muret, et paralleelselt koos telefoni kasutamisele kulunud aja kasvuga hakkas neiu hoiduma seni olulistest harrastustest ning jättis tegemata koolikohustusi.
Lõuna-Koreas on koolikohustusest hoidumine tõsiste tagajärgedega. Meenutades mõne aasta tagust kommentaari kulutab noor korealane õppetööle kuni 16 tundi päevast. Koolides kehtib koolikohustustest hoidujate jaoks kehaline karistus, mille regulatsioonid näevad ette peksmisel umbes 1.5 cm läbimõõduga kaardikepilaadse karistusvahendi kasutamist. Ühe karistuse jooksul ei tohi lüüa rohkem kui kümme korda. Peksu saab kätte klassi ees või koridoris. Poiste ja tüdrukute vahel erisusi ei tehta. Taolises valguses tasub tõsiselt mõtelda nutitelefoni sõltuvusega tegelemisele.
Paradoksaalselt on just suure koolikoormuse kultuur paljudes Aasia riikides nutitelefonide populaarsuse põhjuseks, pakkudes noortele pea ainukese võimaluse kuidas koolitöö alla mattuval vabal ajal sõpradega suhelda. Kui kooliperiood lõpuks seljataha jääb, on nutitelefonist saanud lahutamatu kaaslane, et mitte öelda kehaosa, mille kaotuse hirm põhjustab nomofoobia hoogusid. Kaasuva kultuurifenomenina võib mujalt maailmast tulnu kogeda parajat šokki näiteks kinos, teatris või kontserdil kui julgelt enamus kohalikke pealtvaatajaid vaatavad tegelikult süvenenult oma telefoni. Natuke arusaamatuks jääb miks nad ei jäänud koju või parki ja valisid telefoni kasutamiseks kalli kultuurisündmuse?
Loodetavasti saame kirjeldatud kultuuri ja tervisekäitumise trendid mingi imeväega endast eemal hoida. Profülaktilise enesekontrolli jaoks küsi endalt kas kontrollid telefoni ilma olulise põhjuseta? Kas tunned telefonita olles ebamugavust ja rahutust? Eelistad telefonisuhtlust ja väldid reaalseid kokkusaamisi? Ärkad öösel, et kontrollida telefoni?
Autor: Kristjan Port
Kuula Kristjan Pordi tehnoloogiakommentaare Raadio 2 eetris E-N kell 13-14 vahel SIIT
