Immuunsüsteem on erakordselt oluline – ja erakordselt keeruline – osa inimese kehast, mis aitab meid kaitsta haiguste ja nakkuste eest. See koosneb lümfisüsteemist, harknäärmest, põrnast ja luuüdist ning lisaks ka valgetest verelibledest meie vereringes, mis kõik töötavad üheskoos selle nimel, et hävitada selliseid haigustekitajaid nagu bakterid, viirused ja seened, enne kui need põhjustavad meile tõsiseid terviseprobleeme.
Toimiva immuunsüsteemi tagamine on seega ülimalt tähtis kogu keha tervise jaoks. Teatud toitude, näiteks sidrunite, spargli ja kurgi söömine võib aidata kehast mürgid välja viia ning tervist parandada, aga samuti on tõestatud, et immuunsüsteemi võib turgutada ka lühiajaline paastumine.
Paastumine ja immuunsüsteem
Teame inimkonna kaugele ajaloole mõeldes, et eri rahvad kasutasid kõikjal maailmas paastumist mitte üksnes vaimsetel eesmärkidel, vaid ka oma tervise parandamiseks. Moodne teadus on seda uskumust pealtnäha kinnitanud, muuhulgas ka ühe hiljutise uuringu käigus, mis viidi läbi Lõuna-California Ülikoolis. Kõnealune uuring avastas, et lühiajaline paast – keskmiselt ligi 72 tundi – võib mõjuda keha immuunsüsteemile karastavalt ning paastust võivad suuresti kasu saada eeskätt eakad ja immuunpuudulikkusega patsiendid, nagu näiteks vähiravist taastuvad inimesed.
Miks see toimib?
Lühiaegne paast on immuunsüsteemile kasulik, sest see mõjub kui taastav lüliti, mis kogu immuunsüsteemi täielikult noorendab. Keha on paastumise ajal võimeline lahti saama vanadest ja kahjustatud organismi osadest, mis toidu puudumise tõttu energiaks ümber muudetakse.
Üks selle uurimuse põhiautoreid professor Longo hoiatab siiski, et paastumise kasuliku mõju kinnitamiseks tuleb teha täiendavaid uuringuid. Seevastu tunnistab ta, et seni korraldatud uuringute esialgsed tulemused on olnud paljulubavad ja võivad viia uute ravimeetodite leidmiseni nende inimeste jaoks, kes kannatavad nõrga immuunsüsteemi käes.
Paastumine ja vähk
Vähihaiged võivad samuti lühiajalisest paastust kasu saada. Paastumine mitte ainult ei karasta nõrka immuunsüsteemi, vaid isegi lühiaegne paast on tõestatult võimeline puhastama kehast suurel hulgal mürke, sealhulgas näiteks selliseid, mis ladestuvad kehasse keemiaravi kuuri ajal. Paljud vähihaiged on avastanud, et keemiaravi kuuri ja lühikese paastu ühildamine suudab tegelikult keemiaravi rängemaid kõrvalmõjusid isegi leevendada.
Pikaajaline paast võib samuti olla kasuks neile, kes vähiga võitlevad. Lõuna-California Ülikooli uuringu kohaselt vähendab paastumine PKA-hormooni taset, mida on seostatud suurenenud vähiohuga.
Kasulik on aga meeles pidada, et paaste on mitut eri liiki ja mõned neist on rangemad kui teised. Parem on küsida nõu mõnelt loodusravijalt või teiselt asjatundjalt, et arutada seda, milline paast oleks kõige kasulikum, lähtudes inimese individuaalsetest vajadustest ja haigusloost. Eelmainitud uuring on aga osa üha kasvavast tõendite hulgast, mis näib osutavat lühiajalise paastu arvukatele kasulikele külgedele.
Allikas: Seitse nippi, kuidas kasutada mett oma keha eest hoolitsemisel
Viie minutiga nohust priiks hiina meditsiini meetoditega
Ära unusta hingata! Õige hingamisega suurendad sisemist tasakaalu ja hoiad oma tervise korras
Psühholoog Helena Väljaste annab nõu: kuidas leida aega iseendale?
Ülekaalulisus: kolmandik kõigist vähktõbedest on otseselt sellega seotud
Olgu toit sinu ravim: haiguste ennetamine looduslike vahenditega
