Toitu võib raisku minna nii poes, kus ostmata juurvili võib rikneda, kui ka majapidamistes, kus ülejäägid lendavad prügikasti.
Monika van den Bos Verma Hollandis Haagis asuvast Wageningeni Ülikoolist ja ta kolleegid võtsid oma uurimuses aluseks Maailma Terviseorganisatsiooni, Maailma Toiduorganisatsiooni ja muude asutuste kogutud mitmesuguseid andmeid aastast 2003 ja püüdsid nende põhjal välja arvutada, kui palju toidukaloreid inimesed sel aastal mitmel pool maailmas ostsid, kui palju neist kaloreist toiduna tarbisid ja kui palju ära viskasid.
Selgus, et uuritud maadest raisati kõige rohkem toitu Belgias, kõige vähem aga Filipiinidel.
Uuring hõlmas kaks kolmandikku maailma elanikkonnast, kuid sellest olid välja jäänud mõned teada-tuntud suured toiduraiskajad, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid.
Analüüs näitas, et neis maades, kus ühe elaniku keskmine toidukulutus päevas ületas umbes 6,20 eurot, hakkas toidu raiskamine kiiresti kasvama. Kuid suuremate keskmiste päevakulutuste juures raiskamise edasine kasv aeglustus.
Maailma inimesed raiskavad päevas keskmiselt 527 kalori väärtuses toitu, mida on üle kahe korra rohkem, kui toiduteadlased seni arvanud.
Van den Bos Verma ja kaasautorid kirjutavad oma uurimusest ja selle tulemustest Prantsusmaa keelustas poekettidel toidu raiskamise
Toiduraiskamine on probleem keskkonnale ja ühiskonnale
Asjadest lahtilaskmise kunst: hoia alles vaid see, mida tõeliselt vajad
