“Kui usud, saad kõik!” Madis Mark
Seda saatuslikku 1. septembrit jäävad hästi mäletama nii Madis kui kõik tema pere ja sõbrad. Poiss oli valinud vanaema sünnipäeva asemel minna sõbra sünnipäevale ja tegi peale aktust eakaaslastega Rakvere MEKi ehitusplatsil turnides aega parajaks. Mäng oli täies hoos, kui järsku hakkas ühe kamraadi jalge all liikuma betoonplokk ja enne kui Madis taibatagi jõudis, lebas ta abitult kõhuli betooni lämmatava raskuse all. Ühe sekundiga oli elavast ja rõõmsameelsest üheksa-aastasest poisist saanud ratastooliinvaliid.
Andestamise kõikvõimas valgus
Järgnesid pikad haiglanädalad ja korduvad rehabilitatsioonikuurid. Aja jooksul muutus Madise aktiivne väljapoole elatud elu pigem koopainimese omaks, kus peamist lohutust pakkus arvutimängude illusoorne maailm, kus oled võitmatu võitja ja kõikvõimas sõdalane ja maailmas ei valitse mitte ühtegi probleemi.
Tegelikkuses oli kogu igapäevane elu üks suur probleem. Madise ema tuli töölt ära ja jäi poja hooldajaks, järgnenud aastate jooksul koges Madis nii füüsilist kui vaimset koolikiusamist, sõpradering ahenes drastiliselt, enesehinnang põrus halastamatult kildudeks. “Ma olin kõigest üheksa-aastane poiss, kes ei osanud nende tunnetega midagi peale hakata. Kõik tahtsid, et ma teeksin kõvasti trenni ja hoolitseksin oma keha eest, kuid minus ei olnud enam grammigi tahtejõudu. Muutusin oma emast täiesti sõltuvaks, ma ei tahtnud enam väljas käia, kaotasin terve kontakti oma eakaaslastega. Ma ei süüdistanud kedagi, õppisin vaid oma emotsioone alla suruma nii palju, kui suutsin.”
Madise valu kasvas nii väljakannatamatuks, et peas mõlkusid isegi elust lahkumise plaanid, kuid ometi iga kord hakkas tal endast viimasel hetkel kahju. Ta nuttis omaette palju ja just seesama siiras, igat keharakku ja hingelõime läbiv kurbusetunne päästis noormehe lõpuks iseenese ohvriks olemise lõksust, enesehävituslikkus sai transformeeruda sügavaks kurbuseks. Madis kuulis enda südamehäält, mis talle sosistas: “Palun ära anna alla! Sinu elu on hinnaline ja kaunis. Usu endasse ja mine edasi!”
“Tänu kaastunde väele mõistsin, et minu elu ei saanud sedasi lõppeda, et ma ei tohi edasist elu enam raisata enesehaletsusele ja et mu ees on maailm, mis ootab avastamist. Niipea kui lasin lahti oma hävituslikust egost, särasid lootusrikkad valguskiired taas minu peale. Otsustasin, et ma ei anna kunagi alla. Ja see vaprus avas minu elus uue ukse.”
Sõbrad, head raamatud – elu muutvad kaitseinglid
Kuigi Madise kunagine sõpradering tõmbus peale õnnetust järsult kokku, jäid talle siiski paar pinginaabrit erinevatest kooliaastatest ja oma nn Kaevu gäng, tänu kelle kamraadlikkusele ja heasoovlikkusele sai Madis tunda sallivust ja inimlikku headust, mis aitas rasketel hetkel rohkem, kui Madis tol korral kohe mõistagi suutis. “Ma arvan tagantjärgi, et mu sõbrad, kellel ei pruukinud minuga sugugi alati lõbus olla, sest olin vaikne ja endasse tõmbunud poiss, olid kui minu kaitseinglid.”
Ka head raamatud ja filmid võivad meid õigel hetkel jalust rabada ja ärkvele raputada, nii juhtus ka Madisega. Eckhart Tolle, Doreen Virtue, Mai-Agate Väljataga, Bruce Lee, Arnold Schwarzenegger, nendest said Madise olulised vaimsed õpetajad. Lisaks nautis ta Jaapani animasarju, kus traagiliste saatustega tegelased tulid katsumustest välja vaprate võitjatena.
“Otsustasin, et ma ei anna kunagi alla. Ja see vaprus avas minu elus uue ukse!”
Madise elus toimusid pöördelised muutused igal tasandil: ta avastas enda jaoks parima toitumisviisi toortoidu näol, hakkas kas üksi või sõpradega uuesti oma keha jõusaalis treenima, neelas vaimset kirjandust ja käis erinevatel enesearengu kursustel. Hakkas tinistama venna akustilist kitarri ja avastas sedasi enda jaoks muusika, lõpuks tellis endale Saksamaalt ka elektrilise kitarri.
Peale keskkooli lõpetamist kolis Madis Rakverest Tallinna ja alustas iseseisvat elu. Peale aastat infotehnoloogiaõpinguid ülikoolis leidis ta, et see pole siiski tema tee ja liitus Holistilise Instituudi õpilasperega, kus endaga tegelemine ja teadlikkuse kasv said edasise enesearengu seisukohalt tugevateks vundamendikivideks. Ta pani end kirja Hellase kammerkoori, kus laulab tänini ja kellega esineb kontsertidel nii Eestis kui välismaal.
Üheks suuremaks väljakutseks peab ta Kanal 2 matkasaadet “Piire ületades”, kus ta läbis koos üheksa erivajadusega inimesega 350 km mööda metsi, soid ja rabasid. Retk kestis 15 päeva ja viis põhjarannikult Suure Munamäeni, kõik ööd ööbiti telkides.
Oleme veetilgad ühest ja samast ookeanist
2017. aastal tundis Madis, et soovib osa võtta Pilgrimi kirjastuse korraldataval kirjanduskonkursil Bestseller ja nii sündis blogi põhjal raamat “Valu kingitus”, mis võitis aimekirjanduse valdkonnas II koha. Peatükis “Minu sõnumid maailmale” kirjutab Madis järgmist: “Vaid maailmaga avatult suheldes tekivad lainetused, mis on tõeliselt elumuutvad. Ei ole olemas üksikut “sina” ega üksikut “mina”. Kui koorime endilt maha kõik pinnapealsed kihid, mõtted ja uskumused, siis jääb alles miski, mida suudavad mõista kõik. Vaikuses ja avatuses suudame tunda üksteise tundeid ja vajadusi, sest me oleme veetilgad ühest ja samast ookeanist. Mis juhtus minuga, võis juhtuda ka sinuga mingis teises elus või reaalsuses.”
Madis on veendunud optimist ja usub, et elu on heatahtlik paik, ainult otsusta ja hakka astuma! Ja kuigi “astumine” võib siinkohal iroonilinegi tunduda, ei ole peen huumorimeel ja võime ka rasketes olukordades naerda Madisest kaduma läinud – tema teab ju kõige paremini, et ka kiireimad jalad ei suuda päästa sind sinu saatuse eest. Ometi võib ka läbi valu ja õnnetuse jõuda kaugemale ja kõrgemale kui igipüsivas mugavustsoonis istudes. “Kui kaua aega kummitas mind mõte: ma tahan selline olla nagu kõik teised… Aga nüüd ma tean, et see õnnetus on parim asi, mis minuga kunagi juhtunud on. Ma ei tahagi olla enam normaalne nagu kõik teised. Tahan olla unikaalne ja jagada maailmaga oma valu kingitust.”
Praegu on Madis nõuks võtnud vähemasti ühe pilli veatult selgeks õppida, külastades iganädalaselt viiulitunde. Tänavuse aasta Superstaari-saates esines ta jaapanikeelsete lauludega, mis liigutasid publikumi, žüriid ja televaatajaid pisarateni. Ta kirjutab lugusid, teeb inspireerivaid videoid, õpib lisaks holistilisele teraapiale ka coach´imist ning soovib inimesi omaenda kogemuste ja läbielamiste varal inspireerida ja aidata. Ta tegi ära autojuhiload ja kinkis endale sellega hindamatu liikumisvabaduse. Aga see ei ole veel lagi, millega Madis piirduda tahaks. Programmeeritud mõistusele võib see näida vastukarva, aga Madise süda teab: ühel päeval seisab ta ilma ratastooli ja karkudeta laval ja laulab kogu oma looja hiilguses publikumile nagu tõeline täht. Ja ühel päeval see ongi kindlasti võimalik, sest Madis usub südame kutsesse ja inimhinge piiritusse väesse, olles ise imeliste muutuste elavaks näiteks.
Autor: Ursula Zimmermann
Vaata Madis Margi raamatu “Valu kingitus” kohta lisa kirjastuse Pilgrim kogulehelt.
