Kes on nõid?
Suure Ema kultus on esinenud ilmselt kõigil rahvastel enne kui tekkis otsustav nihe lääne mehe psühhikas – ta lakkas olemast Ema poeg ja sai selle asemel tema isandaks. Varastades Suurelt Emalt seksuaalsuse väe, et tema üle võimu saada.
Kui soovid valitseda endast vägevamat, tuleb ta kõigepealt muuta iseenda jaoks nõrgaks ja allasurutuks. Teha ürgnaisest kena kuulekas kodukana. Maskuliinne patriarhaalne ühiskonnakord hakkab naiselikku alget valitseda soovides seda alla suruma, mutes seni vägevate väenaistena tuntud targad koledateks kardetavateks nõidadeks. Ka tänapäeva poliitiline PR tegeleb sarnaste teemadega. Kui ikka soovid näida suuremana ja tugevamana, madalda ja lase senisel suuremal paista nõrgana või veelgi parem totrana.
Nii sündiski nõid – tark, vägev, oma jõust teadlik ja seda kasutada oskav, kuid ometi mitte ühiskonna maskuliinsetele hierarhiatele alluv naine. Naiselik looduse ürgne vägi elas üle inkvisitsiooni koledused, kus endas kogu seksuaalsust alla suruvad kirikuisad igas naises Kiusaja kehastust nägid. Elas ka kommunistliku totalitarismi, kus keegi ametlikult ei uskunud millessegi, mis polnud käegakatsutavalt füüsiline, kuid ometi tuhandete inimeste pikused järjekorrad Kaika Laine ja teiste temataoliste majade ette moodustusid.
Miks neid kardeti?
Nõia arhetüüp pole kindlasti kolme tilka verd küsiv ja sind surmani oma loitsudega kurja kütke köitev must maag. Nõid on naine, kes on aru saanud, et meie maailm pole vaid lamedalt neljamõõtmeline, vaid märksa avaram. Ta teab, et mitmetasandilises maailmas on lisaks mehelik-lineaarsele ka muid toimimisvõimalusi. Maagia lihtsaim definitsioon ongi ju “millegi saavutamine väljaspool nähtavat põhjuse-tagajärje seost”. Ka taimetark või joogaõpetaja suudab inimest terveneda aidata, ent teeb seda meediku vaatevinklist maagiliselt – tema materialistliku hariduse poolt aksepteritud põhjuse-tagajärje seoseid eirates või luues oma – võimalik et väga iidsetel ja sügavatel teadmistel põhinevaid seoseid. Täpsemalt öeldes – nähes seoseid, mida praeguse tsivilisatsiooni reeglitesse kinni jäänud lihtsalt ignoreerivad.
Meie kristlik-materialistlik ühiskond on naiselikku väga demoniseerinud ja püüdnud tõrjuda naisi spirituaalset tegevusest eemale. Nad võivad uskuda kehtestatud dogmadesse, mitte neid läbi näha, mõistes maailma laiemalt kui dogmade kehtestajad. Naine ei saanud pikka aega olla preester, arst või õpetaja ning kui ta ometi püüdis endas ikka ja jälle ilmneva tarkusega nõustada, ravitseda või juhendada, tuli tal taluda nimetust nõid, mis hiljem asendus tiitliga “alternatiiv”.
Samuti nagu naiselikku väelist ja mehe omast märksa kestvamat multiorgastilist seksuaalsust sildistati “hooramiseks”, sildistati naiseliku tarkuse vaimseid väljendusi “nõidumiseks”. “Üldiselt tundub ennastunustav andumine naistele lihtsam kui meestele,” kirutab Inglise filmiprodutsent ja muistsete riituste uurija Webster Wilde. “Seepärast võibki preestritar jumalannaks saada ja tunda jumalanna olemust omaenda kehas, samas kui preester töötab jumalik jõu piksevarda või sillana.” Seega on naine suuteline oma kehas väge tajuma ja just sel põhjusel on ta ilmutuslik. See ongi saladus, mille me alati unustame – naistel on jõud, mis on loomupäraselt meie sees. Tegelikult meis kõigis aga naised pääsevad sellele mingil ürgsel põhjusel oluliselt kergemini ligi. Naisel tuleb see vägi ainult loovalt vabastada – olgu tantsus, laulus, kirjanduses või seksis. Fakt, et naiselikkus nõiaväge sisaldab, jääb faktiks.
Seega ei peaks naised häbenema, kui nad tunnevad, et peavad õigeks asju, mida mehed ehk sõna otseses mõttes rumaluseks või ebausuks nimetavad. Nad lihtsalt tajuvad maailma sügavamalt ja ürgsemalt kui mehed. See pole kivi meeste kapsaaeda. Meid ongi tehtud erinevateks. Alles läbi meis peituvate vägede tunnistamist ja tunnustamist suudab meist igaüks oma elus teha tõeliselt maagilisi muudatusi. Seni aga, kui meist igaüks pole veel valmis seda kogemust endasse lubama, otsimegi abi nõidadelt.
Autor: Inga Raitar
Lugu põhineb Inga Raitari koostatud “Suure Nõiaraamatu” (2009) saatesõnal
