Uraan on Päikesesüsteemi kaheksa planeedi seas eriline selle poolest, et ta pöörlemistelg on erakordselt viltu. Kui teistel planeetidel on pöörlemistelg orbiiditasandiga enam-vähem risti, siis Uraani telg on ristasendist enam kui 90 kraadi kõrvale kaldunud – ta ei ole isegi enam lihtsalt kaldu, vaid lausa kummuli.
Ka pöörleb Uraan selle telje ümber oma suuruse kohta kummaliselt kiiresti – ta ööpäev on lühem kui Maal, kõigest 17 tundi.
Teadlased on ammu arvanud, et oma veidra kummulioleku ja pöörlemiskiiruse on Uraan saanud kunagisel kokkupõrkel teise taevakehaga.
Shigeru Ida Tokyo Tehnikainstituudist ja ta kolleegid väidavad nüüd, et neil on läinud korda seda kokkupõrget seniolematult tõetruult mudeldada, sest mudel seletab muu hulgas ka seda, miks on Uraani kuud ja rõngad just sellised, nagu on.
Loe täispikkuses artiklit lehelt Novaator.err.ee.
