Ühe inimese unistus võib olla teise inimese argipäev. Tihti seda argipäeva ei märgata. Vahel tundub- selleks et inimene hakkaks märkama ja väärtustama enda ümber toimuvat, on talle vaja üht silmi avavat dramaatilist läbielamist. See võtab aja maha ja paneb hindama seda, mis tal olemas on.
Kui ma olin väike poiss, oli mul vanaonu Pärna, kes oma noormehe eas oli jäänud pimedaks. Koguni 50 aastat oma elust pidi ta kandma seda rasket saatust. Ükskord maale sõites, istus ta auto esiistmel.
