Uuringud ütlevad, et 15% depressiooni all kannatavaid inimesi magab liiga kaua, samas kui teistel - peaaegu 80 protsendil - esineb probleeme uinumisega või une säilitamisega. Inimestel, kellel esineb püsivalt unetust, on mitmekordselt suurem tõenäosus langeda ka depressiooni. Uuringud toovad välja selle, et mitte unetus kui häire ei tekita depressiooni, vaid unetusega kaasnev unepuudus on see, mis muudab meie keha nõrgaks ja viib depressioonini.
Kui varem arvati, et unetus on pigem depressiooni üks sümptomeid, siis uuemad uuringud näitavad seda, et kui unetusega eraldi ei tegeleta, areneb see eraldiseisvaks häireks ja võib süvendada ja säilitada depressiooni. Unepuudus on inimesele kurnav ja inimesed hakkavad piirama oma päevaseid tegevusi: raske on tööl käia, nad ei suuda keskenduda ja selle tõttu tunnevad end halvasti – väga sarnane depressiooniga võtleva inimese seisundiga. Sageli ongi need süptomid ja käitumisviisid omavahel põimunud.Unetusega kaasneb ka tugev muretsemine unetuse üle ja see mõjutab veelgi meeleolu.
