Unemaailm võib pakkuda palju vaimset kasvamist

Alateadvusesse surutud mõtted mängivad oma osa nii ärkveloleku- kui ka uneajal. Põhjus, miks meel automaatselt unemõtteid loob, on sama, mis ärkvelolekuaja automaatsete mõtete loomise puhulgi. Mõlemal juhul ei suuna sa tahtlikult sellist mentaalset tegevust. See toimub iseenesest meele katsetena blokeeritud energiaid vabastada.

Ühisosa ärkveloleku ja uneseisundi puhul on seesama teadvus, mis mõlemast teadlik on. Sina, kes sa vaatad unenägu, on seesama sina, kes vaatab ärkvelolekuseisundi mõtteid ja kogeb välismaailma. Seetõttu saadki ärgates tõdeda: „Mis und ma küll nägin!“

Kuidas sa tead? Tead, kuna olid magades seesama sina, kes on teadvel siis, kui sa ei maga. Huvitaval kombel, kuna see on seesama sina, võib unemaailm pakkuda palju vaimset kasvamist. Meher Baba, üks teine suur joogameister, on öelnud, et saad unes oma karmat parandada. Ta on öelnud, et unedes saadud kogemused võivad aidata meil vaimselt areneda. Vähemalt lased vabaks osa blokeeritud energiast, mida ärkvel olles ei lasknud, ja see on tervistav.

Uneseisund võimaldab meil iseenda kohta päris palju õppida. Kui alateadvusesse talletatu on palju traumaatilisemat laadi kui lihtsalt vastumeelsuse või millegi mittesaamisega seotud asjad, mis juhtub siis? Osasid asju on raskem käsitleda kui eelistustega seotud asju. On samskara’d, mis on nii sügaval, et nad ei tule isegi unenäos üles. Kui nad seda üritaksid, ärkaksid keset košmaari väga häiritud seisundis. Teisisõnu, su teadvus pole võimeline mõnda sündmust isegi mitte unenäos läbi kogema. Sa hakkad vastu ja sul hakkab nii halb, et sunnid end ärkama. Kuidas see energia siis vabaks saab?

Meelde ladustatud töötlemata või käsitlemata energia püüab alati ühel või teisel moel vabaneda. Kui selle vabanemine ärataks sind unest üles, leiab su meel täiesti iseseisvalt sümboleid, mis annaks edasi seda, mida ta väljendada püüab. Näiteks selle asemel, et unes näha autoõnnetust, mis sinult su noorema venna röövis, näed unes kõrgel pea kohal lendavaid linde ja seda, kuidas kotkas allapoole sööstab ja väikese linnu ära napsab. Sellist unenägu suudad sa vaadata, kuid sellist, kus kallis inimene autoõnnetuses sureb, sa vaadata ei suuda.

Kõik on väga reaalne. Su meel teeb sulle teene. Su briljantne mõistus tegi seda soovist terveks jääda ja vabastada vähemalt osa seiskunud energiast. Seda see unenägude sümboolika tähendabki. On tõesti hämmastav, kui imeline on mõistus, kui ta peab vaid enda leidlikkusele toetuma. Nii nagu su keha püüab alati end tervendada, püüab ka meelemõistus vabaneda sinna kinni jäänud pahnast.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Michael A. Singer raamatust „Köidikuist vaba elu“.

Seotud