Uneaegsed käitumishäired ehk parasomniad on kindlasti üks huvitavamaid unehäireid läbi aegade. Kindlasti ka üks müstilisemaid. Uneaegsed tegevused, kas siis rääkimine või kõndimine (somnambulism) on väga tavapärane laste ja väikelaste puhul, teismeikka jõudes selline käitumine üldiselt kaob. Kui laps pole ohtlik endale ja teistele, siis ei sekkuta olukorda väga intensiivselt, küll aga vaadatakse kindlasti üle unegraafik, et ei esineks unepuudust, samuti hinnatakse füüsilist aktiivsust, toitumist ja meeleolu. Kui käitumishäire esineb täiskasvanul, siis alustatakse samuti eelnevalt nimetatud käitumisharjumuste korrigeerimisega kuni ravimite kasutamiseni välja.
Uneagseid käitumishäireid on erinevaid, kõige enam esineb neid N3-une ajal (tegevus toimub une esimeses pooles sügava une ajal). Avalikkusele on andnud laialdast kõneainet vägivaldsed juhtumid ning tuvastatud on, et vägivaldsetel uneskõndijatel on olnud raske lapsepõlv, geneetiline soodumus või esinenud nooremas eas mitmeid unehäireid.
Diagnoos pannakse, kui kliendil esineb kuus tunnust:
1) korduvad episoodid une esimeses pooles,
2) tühja näoga vaatamine, ei reageeri, keeruline äratada,
3) amneesia pärast ärkamist,
4) segadus pärast ärkamist,
5) kurnatus, stress, sotsiaalselt raske olla,
6) ei ole enne episoodide esinemist tarbinud alkoholi, toksilisi aineid, ravimeid.
Teine väga sarnane unes käitumine on uneterror (ka unepaanika), mida iseloomustab:
1) järsk istukile tõusmine, paaniline karje, hirm, autonoomne eritis,
2) enese kaitsmine, kiigutamine, löömine, põgenemine.
Need kaks häiret võivad esineda samal inimesel ja samaaegselt. Vägivaldset unes käitumist esineb rohkem meestel kui naistel, vanuses 27-48 aastat. Sageli selgub, et ka nende vanematel on esinenud uneskõndimist, enureesi või õudusunenägusid või rahutust une ajal. Järjest on juurde tulnud uuemaid diagnoosimiseks vajalikke uuringuid, mis võimaldavad uneskõndimist kinnitada. Uuringud on näidanud, et uneskõndijatel on oluliselt madalama astmega deltalainete sagedus võrreldes kontrollgrupiga. Lisaks kasutatakse ajukuvamisel footoni emissiooni kompuutertomograafiat, mis on näidanud 25% madalamt aktiivsust frontaalsagaras ja kõrgemat aktiivsust talamuses. Sellist täpset diagnostikat kasutatakse vägivaldsete juhtumite puhul sageli, eriti nende puhul, kes on pannud toime kuriteo.
Sümptomid
• Tullakse voodist üles, käiakse ringi, võidakse rääkida.
• Raske kontakti saada.
• Üldiselt ei allu korraldustele.
• Imelikud liigutused, häälitsused.
• Üldiselt ei mäleta toimunut.
• Käitumine on ohtlik inimesele endale või teistele.
Põhjused
• Unepuudus.
• Tugev füüsiline väsimus.
• Somaatilised häired.
• Palavik, und süvendavad ravimid (antipsühhootikumid).
• Psüühiline häire või konflikt.
• Pinge ja stress.
• Rasedus, menstruatsioon.
• Muu unehäire (eriti öine hingamishäire).
• Posttraumaatiline stress, paanikahoog, isiksushäire.
Kõige sagedamini esinevad parasomnia tüüpi häired
• Unes käimine ja rääkimine (N3-unes esinev).
• Unepaanika (N3-unes esinev).
• Õudusunenäod (REM-unes esinev).
• Unehalvatus (REM-unes esinev).
Meditsiiniline abi
• Psühhoteraapia.
• Uneuuring (PSG).
• Antidepressantidega ravi (valikuliselt).
Eneseabi
• Tuleb hoida oma uni kindlas rütmis.
• Meditatiivsed ja rahustavad tegevused võtavad pingeid maha.
• Hoia oma unehügieen korras (telekavaatamine, nutiseadmete kasutamine).
• Korista oma toast teravad esemed.
• Võid magada põrandal madratsil või panna omale voodi kõrvale pehmenduse.
• Pane uste ja akende külge kellukesed, mis äratavad sind üles, kui peaksid tahtma nende kaudu välja minna.
Autor: Kene Vernik
Allikas: Uni uuendab sind: seitse põhjust, miks peaksid korralikult välja puhkama
Luba endale piisavalt und, sest magamata öö võrdub peapõrutusega
8 asja, mida sa tõenäoliselt unenägude kohta ei teadnud
