Superintellekt on intellekt, mis ületab kognitiivsete võimete ja soorituste poolest inimest kõigis valdkondades. Futuristid on aastaid spekuleerinud superintellekti võimalikkuse ning selleni jõudmise viiside üle. Superintellekti loomisel võiks olla mitmeid positiivseid tagajärgi: teaduslike probleemide lahendamine, kliimasoojenemise peatamine, ravimatute haiguste ravimine ning inimeste üleüldise heaolu maksimeerimine.
Tee üliintellektini
Selleni jõudmiseks on välja pakutud mitmeid stsenaariume.
Õppimisvõimelise, teadmatuse tingimustes otsustava ja loova tehisliku üldintellekti tehislik evolutsioon, intelligentsete inimeste poolt suunatuna, võib viia superintellekti tekkeni, sest evolutsioon loodusliku valiku teel on ühel korral juba viinud loomuliku üldintellekti ehk inimese tekkeni. See stsenaarium ei pruugi superintellektini viia, kui intelligentsus osutub sarnaselt immuunsüsteemile üheks nendest evolutsiooni saadustest, mida inimesed tehislikes tingimustes taasluua ei suuda.
Täielikult emuleeritud aju jooksutamine järk-järgult võimsamal riistvaral võib lõpuks viia superintellektini, sest riistvara võimsuse kasv tooks endaga eeldatavasti kaasa ka emuleeritud aju intellektuaalsete võimete kasvu. Takistuseks võib osutuda arvutusvõimsus, sest ei ole kindel, et meie praegune arusaam arvutustehnoloogiast võimaldaks superintellektini jõudmiseks vajaliku võimsusega arvutite loomist.
Aju-arvuti liides on implantaatide ja teiste infotehnoloogiliste lahenduste lisamine orgaanilisele ajule selle kognitiivse võimekuse kasvatamiseks. Esimene selliste implantaatidega küborgide põlvkond looks senisest paremaid implantaate, mida kasutav teine küborgide põlvkond oleks eelmisest võimekam ja nõnda edasi kuni superintellekti loomiseni. Üheks probleemiks võivad osutuda implantaatidega kaasnevad terviseriskid.
Teiseks, kui meil on aju-arvuti liideste loomiseks sobiv tehnoloogia, siis on meil tõenäoliselt ammugi tehisliku üldintellekti loomiseks vajalik tehnoloogia, mistõttu muutuks implantaatide abil superintellektini jõudmine mõttetuks.
Veel üks viis superintellektini jõudmiseks oleks kollektiivne superintellekt – inimestest, robotitest, organisatsoonidest ja arvutitest koosnev superintelligentne võrgustik. Võrgustik ise oleks superintelligentne, kuigi ükski üksikelement seda ei oleks. Üheks selle stsenaariumi näiteks on idee, et internet võib kunagi “üles ärgata” ja kollektiivse superintellekti moodustada. Tundub aga täiesti uskumatu, et superintellekt võiks tekkida spontaanselt, eriti arvestades seda, kui raske on intelligentsete masinate sihipärane loomine.
Eksistentsiaalsed riskid?
Hoolimata võimalikest hüvedest võib superintellekt osutuda eksistentsiaalseks riskiks ehk riskiks, mis ähvardab intelligentset elu meie planeedil väljasuremisega, sest superintellekti motiivid ja lõppeesmärgid ei pruugi olla inimlikud. Sarnaselt superintellektini jõudmise stsenaariumitega on välja pakutud ka mitmeid eksistentsiaalse riski stsenaariume.
Superintellekt võib oma lõppeesmärgi ellu viia viisil, mida selle loojad ette näha ei suutnud. Näiteks oletame, et superintellektile antakse ülesandeks inimkonna õnnelikkuse maksimeerimine. Eesmärgi saavutamiseks istutab ta kõigi inimeste ajude naudingukeskustesse elektroodid, sest naudingukeskuse stimuleerimine on kiireim viis inimeste (ja hiirte) õnnelikkuse maksimeerimiseks. Hiirte näitel me teame, et selline ettevõtmine lõppeb näljasurmaga.
Superintellekt võib muuta suurema osa universumist oma lõppeesmärgi saavutamiseks vajalikuks infrastruktuuriks, millega võib kaasneda intelligentse elu väljasuremine, sest ta kasutab eluks vajalikud ressursid ära. Näiteks Riemanni hüpoteesi tõestamiseks muudab superintellekt kogu meie päikesesüsteemi komputrooniumiks ehk arvutuste teostamise jaoks optimaalseks füüsikaliseks ressursiks. Superintellekt ei teeks seda pahatahtlikkusest, vaid lihtsalt seetõttu, et tema jaoks me koosneme aatomitest, mida saaks kasulikumalt kasutada.
Need stsenaariumid ei ole realistlikud, kuid nad illustreerivad kahte põhjust, miks superintellekt võib eksistentsiaalseks riskiks osutuda. Esiteks superintellekti poolt oma eesmärkide saavutamiseks valitud ootamatud meetodid võivad meile kahjulikuks osutuda. Teiseks superintellekti poolt oma eesmärkide saavutamiseks valitud ootamatud vahendid võivad meile saatuslikuks saada.
Seega võib öelda, et spekulatiivsete tulevikutehnoloogiate seas on superintellekt korraga nii üks paljulubavamaid kui ka üks ohtlikumaid.
Oliver Laasi kommentaar “Novum” kõlab Vikerraadios reedeti kell 10.45 saates “Huvitaja”.
Allikas: Tehisintellektiga robotid võivad lähima 30 aasta jooksul ohustada kümnete miljonite inimeste töökohti
Samm inimmõistusega tehisintelligentsi poole: robot läbis eneseteadlikkuse testi
Ettevõtja Elon Musk kardab, et Google’i robotite armee võib kogemata vaenulikuks muutuda
