Abilinnapea Arvo Sarapuu lootis, et tallinlased tunnevad uhkust välismaiste ekspertide suure tunnustuse üle. “Seda, et meie pealinn on rohelusrohke ja me panustame palju rohealade hooldusele, teame me niigi, kuid on märkimisväärne, et seda tunnustavad ka oma ala spetsialistid tervest Euroopast,” leidis Sarapuu. “Nii kasvab ka veendumus, et meil on olemas kõik eeldused saada 2018. aastal Euroopa Roheliseks pealinnaks.”
Eraldi tõstsid Euroopa arboristid esile vana pärna Niguliste kiriku juures, mille on 1680. Aastal istutanud tolleaegne pastor. Tema nime järgi kutsutakse tänapäeval seda puud Kelchi pärnaks.
Tegemist on tegelikult Tallinna vanima puuga, mida võib ühtlasi pidada ka meie puuajaloo kõige väärikamaks esindajaks. “Selle puu peal on silmaga näha ka terve meie puuhoolduse ajalugu,” rääkis linna maastikuarhitekt Kristiina Kipper. “See puu on plombeeritud ja eelmise aasta lõpul teostati taas kord uut tüüpi hoolduslõikus, mida kasutatakse eriti väärikate ja vanade puude puhul, et mitte teha sirget lõiget, nagu tegi üks mees oma koduakna merevaate jaoks Kakumäel.”
Juuni keskel toimub Tallinnas Euroopa Puuhooldusnõukogu üldkoosolek. Selleks ajaks loodetakse kaitsealune Kelchi pärn ümbritseda kauni sepispiirdega, mis jätaks vana ja väärika puu ümber 14meetrise läbimõõduga kaisteala.
Tallinn on üheksas linn, kes Puupealinna tiitli saab. “Minu veendumuse kohaselt saime tiitli ka seepärast, et linnas kehtivad määrused, mis puid kaitsevad ja kohustavad maha saetavate puude asemele uusi istutama,” kommenteeris sündmust Kipper. “Kui puud pole näiteks ehitusplatsil käigus võimalik säilitada, siis tuleb nn kolmanda ja neljanda klassi puude maha võtmisel istutada lähedusse uued puud. Kui puud samale platsile ei mahu, siis tuleb istutada need avalikule alale. Tallinna puhul on oluline veel see, et avalikes kohtades üldse puid istutatakse ja antakse neile erilise istutuspadja abil võimalus ka kasvada suureks. Me teame, et lihtsalt asfaldi sees puu ikka väga hästi kasvada ei taha, seepärast luuaksegi puude juurestiku ümber soodne kasvupinnas. Väga suur asi on seegi, et puude istutamise kohta on olemas projekte ja detailplaneeringuid ning nüüd on alustatud puude väärtusklassi väljaselgitamist. Kui puu on esimeses väärtusklassis, siis peab teda detailplaneeringutes alati säilitama. Kergekäeliselt ei võeta maha aga ühtegi puud.”
Puupealinna tiitli andis Tallinnale Euroopa puuhoolduse nõukogu. “See arvestas oma otsuse tegemisel, et Tallinnas väärtustatakse puude rolli linnakeskkonnas ja meie ajaloos,” rääkis Sarapuu. “Tallinn paneb rõhku, et inimesed teaksid, kui tähtsad on puud linna kopsudena. Lisaks kasutavad meie väljaõppinud arboristid Tallinna puude eest hoolitsemisel ja nende kujundamisel tänapäevaseid hooldusvõtteid, seda on ka mujal märgatud.”
Tallinna puudehooldajad arvestavad, et puu juured ja võra peavad olema tasakaalus. “Kui me teeme sellise vea, et ühelt poolt lõikame mingeid oksi väga palju ära, siis läheb puuvõra tasakaalust välja,” selgitas Kipper. “Puu esimesed 20 aastat on hooldamiseks väga olulised. Tavaliselt mõeldakse nii, et istutame puu maha ja kui ta suureks kasvab, siis hooldame. See on väga vale seisukoht, sest puud võivad hooldamata minna tasakaalust välja,” selgitas Kipper. Näiteks võivad kasvada topeltladvad, mis hiljem vajuvad laiali ning siis on juba hilja midagi parandada. ja seepärast tuleb juba esimese 20 aasta jooksul pöörata suurt tähelepanu puu võra kujunemisele.
“Puid tuleb tuleb ikka pidevalt hooldada, lõigata korrastada,” rõhutas Kipper ja nentis, et meil lähevad asjad sellega iga aastaga paremaks. “Tallinn on ikkagi vana linn,” ütles maastikuarhitekt. “Meil on palju vanu ja väärtuslikke puid. 52 puud on linnas looduskaitse all. Me väärtustame ja nüüd ka inventeerime oma puid. väga neid vanu puid. See kõik ongi andnud põhjuse Tallinnale puupealinna tiitel anda. Sel aastal, kui me seda tiitlit kanname, püüame me veelgi rohkem tähelepanu tõmmata kõigele puudega seonduvale.”
Puupealinna aasta tegemistest peaks Kipperi arvates esile tõstma puudest jutustavate huvitavate lugude kogumist. “Me tahame esmalt panna kaante vahele hea vanade puude spetsialisti Heldur Sanderi tähelepanekud vanadest puudest,” selgitas Kipper. “Ta on mitmel korral üle vaadanud kõik Tallinna silmapaistvad vanad puud. Aga paljudel meil on ju ka oma lemmikpuu, mille näiteks lapsed on lastekaitsepäeval istutanud ja kirjutanud puude auks isegi luuletusi. Oleme mõelnud ka sellele, et puupealinna kodulehel peaks olema võimalus, et inimesed ise annavad teada nendele olulistest puudest. Kutsume üles inimesi oma armsate puude lugusid teistega jagama.”
Loe uudist Pealinna portaalist
