Ava külgmenüü

Üks asi siin elus, mida sa valitsed, on su reaktsioon

Ma õppisin iga päevaga üha rohkem, kuidas oma patsientide eest hoolitseda. Ma leidsin üha kasvava enesekindlusega ravivõimalusi ja oskasin ennustada kõrvalmõjusid. Aga mul oli raske välja selgitada, kuidas suhelda patsientidega, kes suhtusid haigusesse ja ravisse väga emotsionaalselt, ning kuidas neid lohutada. Õppekavas oli väga vähe selle kohta, kuidas tegeleda inimestega, kes on vapustatud, masendunud või vihased, kirjutavad Dr. Steven Eisenberg ja Jana Murphy oma raamatus „Kõige tugevam ravim on armastus“.

Mu professorid ise tegelesid inimeste tunnetega väga erinevalt. Mõned võtsid lisaaega, et patsiendi mured ära kuulata, püüdes mõista ta tundeid ja olles empaatiline. Mõned kirjutasid välja antidepressante või soovitasid minna rühmateraapiasse. Mõned viisid vestluse patsiendi isiklikelt teemadelt eemale kohe, kui võimalik, ning muutusid ametlikuks, et mitte julgustada patsiente tundeid välja näitama.

Kuna olin veetnud kodus lugematuid tunde, püüdes oma valu leevendada, olles äsja näinud, mida mu patsiendid ja nende perekonnaliikmed läbi elavad, teadsin, et ma ei saaks kunagi vaigistada patsienti, kes tahab rääkida või nutta või oma viha välja valada – lihtsalt seepärast, et nad ei lööks sassi mu päevakava või ei tekitaks minus valusaid emotsioone. Aga ma ei teadnud, mida saaksin pakkuda peale kaastundliku kuulamise.

Üks mu lemmikuid laulukirjutajaid Georgetownis viibimise ajal (ja senimaani) oli muusik Peter Himmelman.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.