See uurimus mõistab hukka kogu ravimitööstuse ja selle käsilased: ravimite katsetajad ning meditsiinisüsteemi, mis neid asutusi toetab ja neist sõltub. Gripivaktsiinidest ei ole mingit kasu ja need põhjustavad inimesele tõsist kahju.
Cochrane’i raamatukogu avaldatud märkimisväärne uurimus ei leidnud mingeid tõendeid gripivaktsiini kasulikkusest. Lisaks mõistab see hukka gripivaktsiinide teemal koostatud uurimuste kvaliteedi, väites, et valdav enamik läbiviidud katseid on olnud ebapiisavad.
Autorite sõnul olid ainsad vaktsiini kasulikkust näitavad uurimused rahastatud ravimitööstuse poolt. Autorid tõid välja ka selle, et ravimitööstuse rahastatud uurimused ilmusid palju sagedamini silmapaistvates ajakirjades. Viimaks leidsid nad ka juhtumeid, kus vaktsiinid olid põhjustanud tõsist kahju, ja seda hoolimata kahjulike mõjude ebapiisavast kajastamisest.
Uurimus pealkirjaga “Vaktsiinid gripi ärahoidmiseks tervetes täiskasvanutes” mõistab hukka kogu ravimitööstuse ja selle käsilased: ravimite katsetajad ning meditsiinisüsteemi, mis neid asutusi toetab ja neist sõltub. Tavapärases teadusajakirjale omases pehmelt väljenduvas stiilis jõudsid autorid sellisele järeldusele: “Selle uurimuse tulemused näivad taunivat gripi vastu vaktsineerimist tervete täiskasvanute seas, mida tehakse rahva tervise kaitsmise ettekäändel. Kuna tervetel täiskasvanutel on madal risk komplikatsioonide esinemiseks hingamishaiguste puhul, võib vaktsiinide kasutamist soovitada ainult kaitsevahendina üksikutel juhtudel esinenud sümptomite vastu.”
Uurimus
Autorid püüdsid üles leida ja läbi vaadata kõik uurimused, mis olid hinnanud gripivaktsiinide mõju tervetes täiskasvanutes, kelle vanus oli 18–65 aastat. Selleks otsisid nad läbi Cochrane’i reguleeritud tervisekatsetuste pearegistri (CENTRAL-i) (Cochrane’i raamatukogu, 2010, 2. väljaanne), MEDLINE-i (1966. a jaanuarist 2010. a juunini) ja EMBASE-i (1990. aastast kuni 2010. a juunini).
Nad kaasasid oma uurimusse 50 raportit. Nelikümmend neist olid kliinilised uuringud, milles osales kokku üle 70 000 inimese. Kaks uurimust kirjeldasid ainult vaktsiinide kahjulikku mõju ja selles uurimuses neid ei kasutatud. Kaasati kõiksugu gripivaktsiinide kohta peetud uurimusi: elusvaktsiinide, nõrgestatud vaktsiinide ja surmatud – või osaliselt surmatud – vaktsiinide kohta.
Põhilised tulemused, mida uuringu käigus otsiti, olid gripi ja gripisarnaste haiguste esinemise sagedus ja nende tõsiduse aste. Otsiti ka vaktsiinide põhjustatud kahju esinemise sagedust ja tõsiduse astet. Autorid püüdsid puuduvaid andmeid koguda nõnda, et kirjutasid iga uurimuse autoritele. Neilt saadud vastuseid kirjeldati “pettumust valmistavatena”.
Lõpuks otsustasid nad kasutada 50 uurimust ja keeldusid 92 uurimusest, tuues peamiseks põhjuseks väga oluliste vigade esinemise, mille hulka kuulusid ebapiisavate kontrollvahendite kasutamine, katsete juhusliku kontrolli keelamine, vasturääkivused esitatud andmetes, puudulik uurimisstruktuur, ebaselged mõisted, kehv andmeesitlus, algandmete puudumine ja platseebo kasutamisest loobumine.
Autorid avastasid järgmist:
• Vaktsiinid, mis viidi kehasse parenteraalselt ehk väljaspool seedekulglat – mis tavaliselt tähendab süstimist –, vähendasid gripilaadseid sümptomeid ainult 12% võrra.*
• Ei leitud mingeid tõendeid selle kohta, et vaktsineerimine takistab tervetes täiskasvanutes viiruse edasikandumist! (Terve üldimmuunsusfooni argument on seega alusetu!) See on eriti märkimisväärne, sest nagu autorid tähele panid, on surmatud vaktsiinid kõige tõhusamad tervetes täiskasvanutes.
• Lisaks ei leidnud autorid mingeid tõendeid selle kohta, et gripivaktsiinid takistavad komplikatsioonide teket. Nad püüdsid komplikatsioonide esinemise astet küll määrata, aga kuigi nad said osaliselt sellekohaseid andmeid, ei pööranud enamik uurimusi sellele teemale lihtsalt piisavalt tähelepanu või tegid seda pealiskaudselt.
*Palume arvesse võtta, et artiklis seisis esialgu “…vähendasid gripilaadseid sümptomeid ainult 4% võrra”, mis ei olnud õige. See näitaja on nüüd muudetud 12%-ks, et täpsemalt peegeldada uuringu tulemusi.
Järeldused
Cochrane’i uurimus leidis väga vähe tõendeid toetamaks kas või pisikest haiguspuhkuste sageduse kahanemist. Ka need leiud tuleb ravimitööstuse mõju taustal konteksti panna. Autorid kirjutasid järgmist: “See uurimus sisaldab 36-st ravimitööstuse rahastatud uurimusest 15 (neljal polnud märgitud rahastamise allikat). Varem läbiviidud süstemaatiline ülevaade 274-st gripivaktsiini uurimusest, mis kõik on avaldatud enne 2007. aastat, leidis, et ravimitööstuse rahastatud uurimused avaldati silmapaistvamates ajakirjades ja neid tsiteeriti rohkem kui teisi uurimusi, sõltumata metodoloogilisest kvaliteedist ja mahust. Avalikest allikatest rahastatud uurimused esitasid palju harvemini vaktsiine soosivaid tulemusi. Ülevaade näitas, et usaldusväärseid tõendeid gripivaktsiinide kasulikkuse kohta on vähe, küll aga esineb kindlaid tõendeid uuringute tulemuste laialdasest manipuleerimisest ja tuntuse võltsimisest. Selle ülevaate sisu ja järeldusi tuleks tõlgendada nende uute leidude taustal.”
“…ravimitööstuse rahastatud uurimused avaldati silmapaistvamates ajakirjades ja neid tsiteeriti rohkem kui teisi uurimusi…”
“…usaldusväärseid tõendeid gripivaktsiinide kasulikkuse kohta on vähe…”
“…esineb kindlaid tõendeid uuringute tulemuste laialdasest manipuleerimisest…”
Täiesti kindlalt tuleks “selle ülevaate sisu ja järeldusi tõlgendada nende uute leidude taustal”!
Ka siis, kui jätta nende uurimuste üldine lohakus arvesse võtmata, oli autoritel ikkagi raske leida ükskõik millist kasutegurit gripivaktsiinide kasutamises tervete inimeste puhul. Parimal juhul võib öelda, et need inimesed pidid töölt puuduma paar päeva vähem. Autorid ei leidnud vaktsiinidest mitte mingisugust kasu komplikatsioonide või suremuse vähendamisel.
Kahjulike mõjude piiratud avalikustamisest hoolimata suutsid autorid mõningaid sellekohaseid andmeid siiski leida, kaasa arvatud 1,6 Guillain-Barré sündroomi juhtumit miljoni inimese kohta.
Esitada tuleb järgmine küsimus: kuidas võib õigustada gripivaktsiine, kui neist pole peaaegu mingit kasu – ka mitte sageli viidatud kahtlast üldimmuunsusfooni – ning täheldatud on tõsiste tervisehädade esinemist, olgugi et kahjulike mõjude kajastamist on tehtud häbiväärselt piiratud hulgal?
Ammugi on aeg lõpetada täiskasvanute ja laste kasutu torkimine, mille toetuseks ei ole ette näidata mingeid tõendeid, olgugi et neid on püütud leida, ning mille vastu on olemas tõendeid tõsistest tervisehädadest, olgugi et seda on püütud varjata.
Autor: Heidi Stevenson
Tõlkinud: Joonas Orav
Allikas: Välisajakirjanduse põhjal
Teadusasutus The Cochrane Collaboration
