2017. aasta 23. veebruaril andis Riigikogu liige Barbi Pilvre Riigikogule üle karusloomakasvatuse keelustava seaduseelnõu, mille algatajate hulka kuulus nii koalitsiooni- kui ka opositsioonipoliitikuid. Seaduseelnõuga lõpetataks 10-aastase üleminekuaja järel karusloomakasvatus Eestis. Keeldu on varasemalt pooldatud nii eetilistel kui ka keskkondlikel põhjustel, kuid millised on erinevad vastuväited? Käesolev artikkel koondab levinud karusnahakasvatust pooldavaid või keeluvastaseid seisukohti, lisades neile argumenteerituid vastuväiteid.
1. Karusloomafarmides puuris peetavad loomad pole metsloomadKarusloomafarmis kasvatatav rebane kuulub samasse liiki nagu looduses vabalt elav rebane. Sama kehtib ka minkide ja tšintšiljade kohta, keda Eesti karusloomafarmides peetakse.
