K-vitamiin aitab verel hüübida ja hoiab luud tugevad

K-vitamiin on nime saanud tänu oma olulisele rollile vere hüübimises. Nimelt tuleneb K-täht saksakeelsest sõnast koagulation, mis tähendab vere hüübimist, vahendab Tervisliktoitumine.ee. Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse (ETNÜ) liige ja toitumisnõustaja Külli Holsting ütleb: “K-vitamiin on äratanud huvi seoses osteoporoosi, südamehaiguste ja viimasel ajal ka kasvajate uurimisega. Ollakse arvamusel, et tervel inimesel ei peaks K-vitamiini puudust tekkima, aga probleemid mikrobioomiga, mis toodab K2-vitamiini, ja vähene K1-vitamiini rikaste toiduainete tarvitamine võib defitsiiti tekitada.”

K-vitamiin avaldab olulist mõju luude tervisele. Piisavas koguses K-vitamiini tarvitamine aitab kaasa luustruktuuri normaalsele moodustumisele, tagab tugevad luud ning aitab ära hoida luuhõrenemise. Samuti aitavad K-vitamiini kasulikud omadused ennetada südamehaiguseid. Küllaldane K-vitamiini kogus veres aitab ennetada liialt kõrget vererõhku ja infarktiriski.

Toiduainetes leidub kaht tüüpi K-vitamiini: K1 ja K2. Suurimad K1-vitamiini allikad on taimsed saadused, eriti rohelised lehtköögiviljad. K2-vitamiini allikad on loomsed saadused, nagu liha, juust ja munad. Vitamiinil K2 on omadus olla veres kauem kui vitamiinil K1. Kui vitamiin K1 on veres tunde, siis K2 võib veres ringelda päevi. Seetõttu mängib K2-vitamiin olulist rolli paljudes kudedes üle terve keha, kuid K1-vitamiini töö on oluline peamiselt maksas, kus see kõige kauem säilib.

K-vitamiini osa vere hüübimises

Vere hüübimine on oluline, kuna see pidurdab vigastuse korral liigse verejooksu haavast ning kaitseb haava bakterite eest. Tegemist on keerulise protsessiga, mille käigus peab keha looma uusi kudesid. Sellesse on kaasatud paljud keemilised ühendid inimese kehas ning K-vitamiinil on oluline roll selles, et haavale tekiks kaitsekiht. K-vitamiini puuduse korral on vere hüübimine häiritud.

Ühed esimesed K-vitamiini vaeguse tunnused on veritsevad igemed või ninaverejooks, samuti kerge sinikate teke. Suur K-vitamiini sisaldus veres tähendab ühtlasi seda, et sinikad ei teki nii kergesti ja paranevad kiiresti. K-vitamiinirikas dieet aitab sinikate teket ennetada, kuid juba tekkinud sinikate korral ei ole järsust K-vitamiini tarbimise tõstmisest kasu, sest ühe korraga toidust saadav K-vitamiini kogus ei ole nii suur, kui on vaja sinikate paranemiseks. Juba tekkinud sinikate paranemist kiirendavad spetsiaalsed suure K-vitamiini sisaldusega kreemid ja salvid.

Eriti oluline on K-vitamiin vastsündinutele. Tähtis on, et vastsündinud lapse hüübimissüsteem hakkaks korrektselt toimima ning haavad (näiteks nabakönt) ja sünnitusel saadud traumad paraneksid ruttu. Samuti aitab piisav K-vitamiini varu vältida esimestel elukuudel tekkida võivaid verevalumeid ja verejookse nahal või siseorganites.

Vastsündinud beebi soolestiku mikrofloora ei ole veel niivõrd väljaarenenud, et piisav K-vitamiini süntees kehas oleks tagatud. Samuti ei imendu enne lapse sündi ema platsenta kaudu piisavalt K-vitamiini ning rinnapiim sisaldab seda väga väikeses koguses. Seetõttu tehakse vastsündinutele juba sünnitusmajas lisaks vaktsineerimisele ka K-vitamiini süst. Alternatiiv sellele on suukaudne K-vitamiini tilkade manustamine. Kui süst on ühekordne, siis tilkasid tuleb manustada mitu korda kuni lapse pooleaastaseks saamiseni.

K-vitamiin teeb luud tugevaks ja reguleerib kaltsiumitaset

On üldteada, et luude tugevuse säilitamiseks on oluline tarvitada piisavalt vererõhk on normaalsel tasemel ning ei muutu kohati lupjunud veresoonte tõttu liialt kõrgeks.

K-vitamiin reguleerib veresuhkrutaset

On välja selgitatud, et vitamiin K aitab reguleerida glükoosi ainevahetust. K-vitamiin hoiab veresuhkrutaseme kontrolli all, mis omakorda vähendab diabeediriski. Hea veresuhkrutase tähendab, et isud on kontrolli all ning väheneb risk ülekaalu tekkele.

K-vitamiin suurendab insuliinitundlikkust, mis tähendab, et kehal on lihtsam veres olevaid glükogeenivarusid sealt välja juhtida. Halb insuliinitundlikkus vähendab kehalist võimekust ning võib suurendada diabeedi ja südamehaiguste tekkimise riski. Lisaks on halva insuliinitundlikkusega inimestel suurem oht ülekaalulisusele.

Külli Holsting lisab: “Teise tüübi diabeet on oluline südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktor, mille ennetamiseks tuleb alustada elustiili ülevaatamisest: vähene liikumine, ülemäärane kaal, ebaregulaarne ja veresuhkrut mõjutav toitumine ning oluliste toitainete puudujäägid on samuti riskitegurid. Sellise elustiiliga võib kaasneda ka soolestiku kahjustunud imendumisvõime, mis lisaks K-vitamiini tootmisele võib oluliselt mõjutada ka veresuhkrutaset ja kaalutõusu.”

Loe lugu edasi 5 väekat ja vitamiinirikast kevadist “supertoitu”, mis võiks olla igaühe söögilaual

Hapendatud toite tasub süüa aasta ringi

Toidud, mis vähendavad kehas põletikku

Looduslikud valuvaigistid leiad köögist ja aiast

Mari Metsallik: karulauk on parim organismi puhastaja ja suurepärane vitamiiniallikas