Kariibi meri ja Põhja-Jäämeri muutuvad sisemeredeks ning hea tahtmise korral (ja eeldusel, et inimene on maakeral veel alles) on võimalik siis praeguse Eesti asukohast sõita maad mööda Ameerikasse.
USA Yale’i ülikooli teadlased koostasid mudeli, mis prognoosib mandrilaamade liikumisi järgmiste kümnete miljonite aastate jooksul ning avaldasid selleteemalise artikli ajakirjas Nature.
Viimati oli maakeral hiidmanner Pangea 300 miljonit aastat tagasi praeguse Aafrika keskosa kohal.
Kuhu tekib järgmine?
Maailma mäestikke uuringud geoloogid on välja pakkunud, et järgmine hiidmanner võib tekkida samuti ekvaatori kandis, ulatudes üle Atlandi ookeani nagu lahtitõmmatud lõõtspill või siis hoopis täpselt teisel pool maakera, praeguse Vaikse ookeani keskosas.
Ross Mitchelli juhtimisel töötanud töörühm Yale’is tulid välja täiesti uue ideega. Nad uurisid vanade kivimite magnetismi. Nimelt on näiteks laava tardumisel tekkinud kivimites jälg selle kohta, kuidas need toona pooluste suhtes asetsesid. Neid andmeid töödeldes püüdsid nad modelleerida, kuidas maakera vahevöö liigutab enda peal asuvat maakoort, mis omakorda jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Laamtektoonika tõttu on mandrilaamad pidevas liikumises. Näiteks Jaapani sagedaste maavärinate põhjuseks on see, et üks mandrilaam surub teisele peale.
Mitchelli rühm leidis, et Pangea endises asukohas tulevast hiidmandrit ei teki. Selle asemel koonduvad mandrid hoopis Arktikasse. “Esimesena lähevad kokku Lõuna- ja Põhja Ameerika, sulgedes Kariibi mere. Seejärel põrkuvad Ameerikad kokku Euroopa ja Aasiaga umbes seal, kus asub põhjapoolus,” ütles Mitchell. “Austraalia jätkab liikumist põhja poole ja põrkub Indiaga.”
Ainsana jääb sellest ühinemisest välja Antarktika.
Mandrite liikumine mõjutab elu Maal, näiteks seda, kui lihtne on liikidel üle maailma levida.
Autor: Villu Päärt
Allikas: www.novaator.ee
