Võib kujuneda olukord, mil ta ei tajugi enam, mida tähendavad inimkontaktid. Ta eraldub perekonnast, naisest ja lastest, seda teadvustamata. Inimesel on hulk seletusi oma töövimmale – nii iseenda kui ka lähedaste tarvis. Ta töötab, sest firma nõuab seda, seda nõuab perekonna majanduslik seis, tema teostatava projekti seis. Tööga liituvad paberid on salakaubana perepuhkusel kaasas. Ta töötab sealgi, ehkki salaja, sest ta on naisele lubanud, et seekord ta tõepoolest puhkab. Ometi ei suuda ta seda teha, sest tema elu koosneb tööst.
Tööst eraldatuna ei jää töönarkomaanile midagi. Ta on rahutu ega leia enesele tegevust. Mõtted rändavad tööelu radu mööda. Ta ei kuule, kui temaga kõneldakse, tundub, et ta viibib eemal. Niisuguses inimeses esineb siis-kui-isikujooni. Iga nurga taga peitub tähtis saavutus, mis mõjutab tema ja perekonna elu. Valitsev töövimm juhib ta olekusse, kus ta otse väriseb energiast: mõtted lendavad linnutiivul, alati on kiire, tähelepanu haarab eelolevaid hiigelprojekte. Kõik see meenutab omamoodi joobumust. Töö on adrenaliiniallikaks – kui seda pole, algab pohmelus.
Ponnistustele vaatamata ei järgne alati tulemusi. Keskne on tehtava töö hulk. Ta ei suuda planeerida ajakasutust – inimene ei tee vajalikke asju, vaid palju asju. Töönarkomaania ei sisalda tavaliselt sotsiaalset häbi, nagu alkoholism või seksuaalväärastused, pigem vastu pidi. Oleme harjunud austama saavutusi ja edukust, need on meie elu õnnestumise välised sümbolid.
Töönarkomaanias sisalduvat sõltuvust on raske märgata. Selle tundemärke küll tajutakse ja püütakse takistada läbipõlemist, sõltuvusega aga ei tundu tegemist olevat. Töönarkomaania hooldus on mahukas protsess, nõudes eluviisi ja asendi muutmist. Inimese jaoks kehtivad väärtused peavad muutuma enne seda, kui asendite kallale minnakse. Toibumine eeldab uut ja sügavat huvi enda ja oma vajaduste vastu. Selle kaudu võib areneda mina, mis põhineb olemisel ja mitte ainuüksi sooritusel.
Toibumine tähendab uut suhtumist perekonda ja inimsuhteisse. Varasem pingerida:
1. töö
2. töö
3. töö
4. mina ise
5. perekond
6. harrastused
peab põhjalikult muutuma. Esikohale peab tõusma enda eest hoolitsemine, sellele järgnema perekond ja alles siis töö. See ei tähenda, et huvi töö vastu väheneks, seda ei tehta lihtsalt enam enda ja teiste kulul.
Autor: Tommy Hellsten
Allikas: Tommy Hellsten “Jõehobu elutoas“, kirjastus Pilgrim
