Tõnis Mägi ütles hiie väe tunnustamise sündmusel, et Eesti saab tegelikult vabaks alles siis, kui saavad vabaks meie hiiepaigad: “Igal rahval on oma jõupunktid, meil on selleks hiied. Eesti saab päriselt vabaks alles siis,kui oleme oma pühapaigad puhastanud jamast, mis sinna möödunud aegadel on kogunenud.”
Hiie väe tunnustamise sündmusel pärjati aasta Hiie sõbraks õpetaja ja külaelu edendaja Kaja Toikka. 2006. aastal hoidis tema julge ja läbimõeldud tegevus ära uusasumi rajamise Ida-Virumaa Lüganuse vallas asuvale Purtse Hiiemäele. Kaja Toikka kaasas hiie hoidmisse kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja hiite eestseisjaid mujalt Eestist. Ühisel jõul suudeti hiie pöördumatu rikkumine ära hoida ning pühapaik on tänagi kõigile huvilistele avatud.
Oma sõnavõtus julgustas värske Hiie sõber inimesi pühapaiku märkama ja hoidma. “Hoidkem hiisi! Seal peituvad meie rahva juured ja elujõud. Murettekitav on, et enamik hiiekohti on meil tänapäeval ilma riikliku kaitseta. Kuna looduslikke pühapaiku praegu ei kaardistata, siis kaob igal aastal koos põliselanike suremisega osa hiiepaiku rahva mälust. Lisaks on meie looduslikud pühapaigad jätkuvalt surve all, kuna ikka leidub neid, kes teadmatusest või hoolimatusest tahavad hiies midagi sobimatut või lausa hävitavat ette võtta. Looduslike pühapaikade kaardistamine peaks olema praegu riiklikult sama oluline asi kui oli regilaulude ja rahvapärimuse kogumine möödunud sajandi esimesel poolel. Oleme uhked, et meie rahvaluulekogud on ühed maailma põhjalikumad, kuid looduslike pühapaikade kestmine tänase päevani on sama haruldane,” sõnas Kaja Toikka.
Kaja Toikkale ulatati austuse ja usalduse märgiks Hiie sõbra kirves ning ta vöötati Virumaa rahvariidevööga.
Tänukirju jagati ka tähelepanuväärsete saavutuste eest pühapaikade uurimise, tutvustamise ja väärtustamise vallas. Hiite eestkostjad tänasid Villu Kangurit ja Tõnis Mäge laulu Palve loomise ja esitamise eest. Sõnadega “Looja, hoia hiiepuid, sest ladvad neil längu on maas” on Tõnis Mägi laulnud veerandsajandi jooksul eestlaste südamesse hiiearmastust, ütles sündmust juhtinud näitleja Maarja Jakobson.
Režissöör Nele Kirsipuud tunnustati lühimängufilmis Hiis pärimuse ausa ja lugupidava kajastamise eest ning oskuslikus sidumises tänapäevaga. Viru-Nigula valda tunnustati hea koostöö eest Tammealuse hiie hoidmisel. Mulgimaa keele ja kultuuripärandi hoidjat Asta Jaaksood tänati kodukandi pühapaikade pärimuse talletamise eest.
Tartumaal Rannu vallas asuva Tulimäe hoidmise eest tänati Leili Sermani ja Anneli Aani. Leili Serman ütles auhinda vastu võttes, et on Tõnis Mägiga sama meelt. “Eesti saab vabaks alles siis, kui meie hiied on ärganud,” sõnas Serman.
Maalehte tänati looduslike pühapaikade tutvustamisel tehtud pikaajalise töö eest. Tänukirja vastu võtma tulnud Alo Lõhmus sõnas: “Me oleme maaleht, me ei saa teisiti.”
Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esindaja Inara Luigas kõneles, et tema kodukandis Setomaal austataks tsässonaid ja kirikuid, kuid sama loomulikult külastatakse ka looduslikke pühapaiku. “Minagi olen käinud Miikse Jaanikivi juures silmi pesemas. Toetusrühmaga liitudes avastasin üllatuslikult, et meie riik ühe käega justkui kaitseks kõiki väärtusi, teise käega aga raiub hiisi,” ütles Luigas.
Hiiesõpru tervitanud Maavalla koja vanema Madis Iganõmme sõnul oleme õnnelik rahvas, sest meie maal on säilinud arvukalt iidseid pühapaiku. “Need on väekohad, kus meie väärikad esivanemad ja täna ka meie omi, oma väga isiklikke mõtteid mõtleme, taotlusi ja palveid loome, kus ennast hästi ja kaitstuna tunneme. Hoidkem pühapaiku looduses, leidkem üles ja hoidkem püha paik ka iseenda hinges,” ütles Madis Iganõmm.
Tartusse kogunenud hiiesõprade pidurõõmu tumestas vaid teadmine, et eelolevatel aastatel on unustamise ja teadmatu inimtegevuse tõttu hävimas kuni 3000 pühapaika ning riik ei soovi ka järgmisel aastal nende kaardistamist toetada. Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku sõnul on meil siiski lootust hiiepaigad päästa. “Hiljuti toimunud avaliku arvamuse uuringu kohaselt soovib 86% Eesti elanikest, et riik tagaks hiite säilimise ning 74% soovib, et kirikuid ja hiisi rahastataks võrdselt. Seda ei oodata ei Vene, ei Läti, ei Soome riigilt, vaid meie oma Eesti riigilt. Seetõttu on meil piisavalt väge, et eelolevatel Riigikogu valimistel, oma igapäevaööd tehes, ametiasutustega suheldes ning ka lapsi kasvatades valiksime väärtused, mis aitavad meie pühapaikadel ja rahval püsima jääda.”
Hiite kuvavõistluse hindamiskogu esimees, ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo kõneles, et tänavune võistlus oli väga allikarohke ning mitmed allikapildid tulid ka auhinnalistele kohtadele. Teiseks avaldas muljet, et niivõrd palju kuvasid saatsid võistlusele meie hõimurahvad ning võistluse tase on seetõttu oluliselt tõusnud. “Hiite kuvavõistlus on muutunud rahvusvaheliseks ja on seda kindlasti järgnevatel aastatel veelgi enam,” sõnas Helen Arusoo.
Marimaalt tuli autasustamisele kunstnik Ivan Bogomolov, kelle pildid pühast Meresilma järvest võitsid kaks auhinda. Tema sõnul on Marimaal tänavu olnud kõige enam juttu pühast Meresilma järvest, mis on lühikese ajaga ja teadmata põhjusel kaotanud suurema osa oma veest.
Hiie väe sündmust juhtis näitleja Maarja Jakobson. Kannelt mängis Ann Maria Piho, torupilli puhusid Kaie Mikheim ja Kristjan Priks.
Hiie väe tunnustamise sündmust korraldasid Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Maavalla koda seitsmendat korda. Aasta Hiie sõbra valisid esitatud kümne kandidaadi seast välja Maavalla koda, Hiite Maja SA ning Põlisrahvaste sihtasutus.
Jälgi Hiie väge facebookis ja vaata kodulehte hiis.ee, uuri ka looduslike pühapaikade lehte
Vaata veel Andres Ehrenpreisi pilte Hiie väe tunnustamise sündmuselt 29. novembril 2014 Tartus
