Rannas ringi jalutades ning laevaga merel viibides ei ole plastprügi sugugi harv nähtus. Kuid enamik sellest on lagunenud väikesteks osadeks, mis on parasjagu sellises mõõdus, et on kalade söögiks, liikudes toiduahelat pidi üles ja põhjustades suurt hulka terviseprobleeme nii loomadele kui ka lindudele. Toiduahela kõige ülemises otsas aga on ju saastaja ise – inimene.prügi söömine. Kuid seni oli vähe teada selle kohta, mida plasti söömine täpsemalt kalade organismis teeb.
California ülikooli veterinaariaosakonnas läbi viidud uurimus vaatles seda, kuidas mõjutab laboris kalu see, kui nende tavapärasele toidule lisati 10% ulatuses peenikest plastprügi. Ühe grupi puhul kasutati San Diego lahest kogutud plastitükikesi ning teise puhul puhast polüpropüleeni. Kontrollgrupile söödeti puhast kalatoitu. Kahe kuu möödudes analüüsiti kalu tavapäraste plastprügi sees leiduvate saasteainete sisalduse osas nagu polüklooritud bifenüülid (PCB), tuleaeglustid ja polüaromaatsed süsivesinikud.
Uuringut juhtinud teadlane Chelea Rochman ütles: “Leidsime, et kemikaalid imenduvad plastist kaladesse ning nägime, et ookeanis olnud plastprügi söönud kalades oli kemikaalide kontsentratsioon suurem kui puhast plasti söönud kaladel.” Peenike plastprügi absorbeerib ookeanis raskemetalle ning teisi saasteaineid, mis seletab seda söönud kalade suuremat saastatust ning tõsisemaid kahjustusi siseelunditele.
Plasti söömine ei olnud kaladele surmav, kuid see põhjustas organismis kahjustusi. Mõlemal plasti söönud kalade grupil täheldati maksakahjustust, mille tõttu olid vähenenud maksas glükogeenivarud ning suurenenud rasvarakkude hulk. Maksas leiduv glükogeen on oluline energiavaru, mida keha kasutab stressiolukorras. Samuti suurenes neil kasvajate tekke tõenäosus. Puhast plasti tarbinud kalade puhul oli rohkem rakkude muutusi ning saastunud plasti puhul rohkem rakkude surma. Ühe kala puhul leiti, et 25% tema maksast oli kasvajast haaratud, mis on laboritingimustes üliharv nähtus.
Inimene saab leevendada probleemi rohujuuretasandil
Miks see kõik oluline on? Kalad söövad oma looduslikus elukeskkonnas plasti ning teised suuremad kalad, linnud, mereloomad ja ka inimesed söövad neid kalu. Kui juba rohujuuretasandil põhjustab plastsaaste kahju organitele, siis võime ainult ette kujutada, mis saab siis, kui saaste toiduahelat pidi üles liikudes kontsentreerub.
Siin saab iga inimene ise midagi ette võtta juba n-ö rohujuuretasandil. Väldi võimalikult palju kilekottide kasutamist – eelista taaskasutatavaid riidest kotte või biolagunevaid kile- ja paberkotte. Sorteeri prügi hoolikalt ning õpeta seda ka lastele. Suured muutused algavad väikestest tegudest ja teadlikkusest.
Allikas: Telegram.ee
