Kohuke
Kohukesed sisaldavad palju rasva ja suhkrut. Üks kohuke sisaldab umbes 1,5 teelusikatäit rasva ja 3 teelusikatäit suhkrut. Mõned kohukesed sisaldavad ka hüdrogeenitud taimerasvu. Taimse rasva hüdrogeenimisel tekkinud trans-rasvhapped võivad aga olla isegi kahjulikumad kui küllastunud rasvhapped. Seetõttu peaks kohukesi sööma võimalikult harva. Paar tükki kuus ikka tohib, kui muidu toitutakse tervislikult. Kindlasti ei tohiks kohuke sisaldada taimseid rasvu (v.a glasuuri koostises; loe pakendilt). Kohukese asemel söö parem tavalist kohupiima ja jogurtit.
Pirukad, saiakesed ja koogid
Pirukate, saiakeste ja kookide peamiseks paheks on see, et nad sisaldavad üldreeglina palju rasva ning suhkrut. See oleneb muidugi veidi ka taignast, millest küpsetis on tehtud, ning sellest, mida on täidisena kasutatud. Kõige rasvasemad on lehttaignast pirukad.
Kahjuks tehakse ka küpsetisi enamjaolt margariinidest, mis omakorda sisaldavad hüdrogeenitud taimerasvu ja seega ka trans-rasvhappeid. Margariinid sisaldavad ka palju lisaaineid. Kui kuidagi ilma kookide ja pirukateta hakkama ei saa, siis eelistada pärntaignast küpsetisi või teha neid kodus ise, kasutades rasvainena margariini asemel võid või õli. Vaata ka seda, mis piruka sees on – teistest kasulikumad on kohupiima- ja köögiviljatäidisega pirukad. Kindlasti ei sobi koogid, saiakesed ja pirukad igapäevaseks tarbimiseks.
Küpsised, kommid
Sarnaselt saiakeste ja pirukatega, sisaldavad ja küpsised palju rasva (sh küllastunud ja trans-rasvhapped) ja suhkrut. Soolastes küpsistes on lisaks liigsete rasvakogustele ka palju soola. Aga palju ei ole kunagi hea. Seega tuleks ka küpsiste söömisel jääda väga tagasihoidlikuks. Kokku võivad lapsed süüa päeva jooksul umbes 3 portsjonit magusat. Üks portsjon magusat on kas 2 teelusikatäit suhkrut, mett või moosi, 2 küpsist, 2 kommi või 100 ml karastus- või mahlajooki.
Kommide puhul võib öelda, et mõned on veidi tervislikumad kui teised. Kõige vähem tervislikud on hästi värvilised kummi- ja lutsukommid. Koostist tasub alati pakendilt lugeda ning valida need, milles on lisaaineid kõige vähem. Sellest lähtuvalt võiks šokolaadi pidada neist kõige “tervislikumaks”.
Soolakõrsikud ja pop corn
Soolakõrsikute ja pop corni peamine pahe on suur soolasisaldus. Midagi kasulikku nad suurt ei sisalda. Vahel harva, näiteks sünnipäeval võib neid ju natuke krõbistada, aga hästi vähe. Kinos käies on suur topsik pop corni ka mitme lapse peale ära süüa tegelikult liiast.
Viinerid ja vorstid
Viinerid ja vorstid maitsevad lastele väga. Tavaliselt süüakse neid põhitoidukordadel, kuid sageli tehakse ooteks vorstileibu või süüakse tooreid viinereid. Viinerite ja vorsti tarbimisega tuleks samuti olla ettevaatlik, sest nad on üsna rasvarikkad ning võivad sisaldada palju lisaaineid. Ühes väikeses viineris on umbes teelusikatäis rasva. Viinerid ja vorstid ei sobi lastele ooteks kohe kindlasti mitte ning hea oleks nende pakkumist piirata ka põhitoidukorral. Eelista kala, kana ja tavalist liha.
Kartulikrõpsud
Tegelikult on kartulikrõpsud kontsentreeritud “soola- ja rasvapomm”, kartulist on asi väga kaugel. Peale soola ja rasva on neis veel palju kahjulikke ühendeid, mis on tekkinud valmistamise käigus või lisatud, et neid maitsvamaks muuta.
Kui süüa ära väike pakike kartulikrõpse kuus, siis ei tohiks see veel tervisele midagi teha. Suuremad kogused võivad aga juba halvasti mõjuda.
Näiteks ühes 100-grammises pakis kartulikrõpsudes on soola umbes pool teelusikatäit. Päeva jooksul tohib soola kokku tarbida teelusikatäie, kuid tavaliselt kipub soolaannus ikka üle normi minema. Kui süüa aasta jooksul iga päev üks 100-grammine pakk kartulikrõpse, siis saaksime ainuüksi krõpsudest kilogrammi soola ja ligi 13 kilogrammi rasva.
Karastusjoogid
Karastusjoogid koosnevad enamjaolt veest, suhkrust, süsihappegaasist ja lisaainetest. Ühtegi vitamiini tavalise karastusjoogi pudelisse “ära eksinud” ei ole. Kui ka pudelil on kirjas, et vitamiinidega rikastatud, siis võib ta teisest küljest sisaldada liiga suurt kogust lisaaineid. Ka ei teata veel hästi, mis mõju on meie tervisele rikastatud toitudel. Tavalises 0,5- liitrilises karastusjoogipudelis on umbes 10 ning 1,5- liitrilises pudelis 30 teelusikatäit suhkrut. Juues iga päev 0,5-liitrise pudeli limonaadi, saab aastaga sellest 14 kilogrammi suhkrut. Parem variant ei ole ka karastusjoogid, milles on tavaline suhkur asendatud magusainetega. Kunstlike magusainetega karastusjooke ei tohiks lapsed tarbida. Pigem sobib siis juba tavaline limonaad, ainult ei harvem ja väiksemates kogustes. Janu korral on parim vesi.
Allikas: Tervise Arengu Instituut, www.pereweb.ee
